Oiiiiblinnn, kui kaua ma seda dieedi algust oodanud olen. Nõder peast, ma tean! Eks igaüks piinab ennast omamoodi. Kes tahab laksu, kes tahab präänikut, kes tahab dieeti. Mis siis vahepeal muutunud on?
Mul oli juba ammu teada, et 2.01.18 algab valmistumine kevadhooajaks ja dieedid ja kõik sellega kaasnev triangel hakkab pihta ja sul pole õrna aimugi, kuidas ma seda ootasin. Treener veel luges sõnad peale, et aastavahetusel tuleb korralik pidu maha pidada, et hing tükiks ajaks rahul oleks. Ja kui ma siis enne aastavahetust treeneriga maha istusin, siis mul vajus suu kõveraks, kui ta käskis nüüd nädal aega puhata ja hakkama saada ainult kahe trenniga ja kaloraaži kärpimise lükkas 8.01.18 kuupäevale. Mida muna? Puhata on alati mõnus, selle vastu pole mul midagi, aga hakkame nüüd juba peenikeseks eks!? Käskis veel sünnipäeval (4.01) ka rihma lõdvemaks tõmmata ja siis ametlikult algust teha.
No mõeldud tehtud. Mida ma ei kuulanud oli muidugi see sünnipäeva rihma lõdvemaks tõmbamine ja näedsa! Kui treenerit ei kuula, on kohe vanakurat seljas! Juba sünnipäeva õhtul suutsin haigeks jääda. Kurat! Kõik täispauk palavikud ja nohud ja köhad ja no see sama tripper, mis see levib siin ümberringi. Puhkasingi täie lauluga kodus diivanil viinasokke tehes ja küüslaauku süües. Mõnes mõttes oli nagu kergendus ka, sest kuna ma olen ainult korra aastas haige, siis suure tõenäosusega on ülejäänud aasta siis muretu. Palavikust sain jagu, aga see kuradi nohu ja köha, see ei anna siiamaani rahu. Aga vääksumine on nõrkadele ja mingi tripper ei tule siin mulle dikteerima midagi. Esmaspäevast läks trall lahti ja eks ma hingan siis lõpustega, kui ninaga ei saa. Selle haiguse juurde me tuleme veel tagasi, sest ma tahan teid kutsuda ühele lahedale üritusele, aga sellest juba allpool.
Mis mu treeningkavas siis muutus? No need hirmsad 5×15 seeriad kadusid ära. No see oli küll kergendus. Einooo päriselt, proovi ükskord jalga raiuda mingi 6 erinevat harjutust ja 5×15. Sa võta kirst kaasa igaks juhuks.
Enivei uus kava näeb välja siis selline:
1. Raske jalg, tuhar, kõht
2. Raske õlg, rind, triits
Puhkus
3. Raske selg, biits
4. Kerge jalg, tuhar, kõht
Puhkus
5. Kerge Õlg, rind, triits
6. Kerge selg, biits
Puhkus
Point on siis selles, et rasked trennid peavad olema reaalselt nii rasked, kui üldse olla saavad ning iga kord peaks üritama trennis progresseeruda ehk siis raskuseid lisada. Ja kerged trennid peavad olema reaalselt nii tilu-lilud ja taastavad, et jõuaks rasketel nädalatel korralikult lammutada. Treener luges sõnad peale veel taastumise koha pealt, mis nüüd on olulisem kui kunagi varem. Korra nädalas pean tegema aeroobset 45min, mille suure tõenäosuseaga jätan nädalavahetustele. Nagu mingil kummalisel kombel on see klapid peas mäkke kõndimine ja enda mõtete mõlgutamine mulle meditatsiooni eest. Ja eriti hea on magada nädalavahetusel kaua, süüa kõht korralikult täis ja siis teha ära cardio ja lõpuks veel ilusti rulliga kogu keha läbi käia. Sellest foam rollerist ma olen varem ka rääkinud ja see on päriselt ka imetoode.
Mis kaloraažiga juhtus? Varem olin ma siis 2400kcal peal ja süüa sai ikka päris korralikult. Naljakas oli muidugi see, et mida rohkem sa sööd, seda rohkem sa jõuad süüa ja lõpuks tundus enda peas see 2400 täiesti tavaline menüü, samal ajal, kui kõik teised inimesed ümberringi hoidsid peast kinni, kui palju võib üks naine süüa. Aga enivei, selle 2400 tõmbasime siis 300kcal väiksemaks, ehk siis uus stardipositsioon on 2100kcal. Tuletan siinkohal meelde, et eelmist dieeti ma alustasin 1750kcal pealt ehk siis arva ära, kui palju lõbusam on dieeti alustada 2100kcal pealt? Nagu öö ja päev. Sisuliselt söön ikka tavainimese mõistes suuri koguseid ja täiesti tavalist toitu. Kuna möödas on kärpimisest ainult 3 päeva, siis ma ei saa anda mitte mingit adekvaatset infot veel, mida teeb kaal või mis üldse toimub. Etteruttavalt võin öelda, et kaal on siiani igal hommikul tõusnud, aga analüüsime ikkagi asju siis, kui on millegi põhjal analüüsida. Pealegi naisteasjad peaksid ka iga kell startima, mis viib alati kaalunumbri lakke.
Treener luges omalt poolt veel sõnad peale, et ma jälgiks raudse pilguga enda rasvade tarbimist, et ma enda naisteasjadega jälle metsa ei jookseks (nagu eelmine dieet) ja sisuliselt kogu muusika. Mingeid kivisse raiutud makrosid ma ei saanud, peaasi, et rasvad ja valgud ilusti söödud oleks. Kõikidele kapsa ja keedukana söödikutele võin hinge kriipimiseks öelda, et minu “soovituslike toiduainete” nimekirjas on ilusti sees taluvõi, hapukoor ja sai. Nuta või naera. Mina panin küll igatahes suure kajaka naeru ja ei suutnud ära imestada, kui normaalne siiani kogu protsess on olnud. Mitte mingit teadust, söö nagu harju keskmine inimene ja tee vormi. Mul on päriselt ka sisetunne, et see dieet lähevad asjad ikka hoopis vastupidi kui eelmine, kuigi rasva on vaja alla võta topeltpalju. Elame-näeme.
Ma tegin ilusti esmaspäeval ära ka enda before pildid ning hakkan teile siis jooksvalt andma ka võrdluspilte mingi aja jooksul. Päris hirmus oli ikka vaadata tegelikult neid. Kange tahtmine oli kohe poseerima hakata, et kuskilt mingigi joon saledam tunduks, aga ei! Jäi jutt, et oleme ausad ja mingit kägu ei aja. Vaatame siis need progressipildid koos läbi ja loodetavasti kellelgi süda üles ei ütle. Plaanin teile jagada veel enda menüüd, et te päriselt ka näeksite, et ma taaskord ei aja kägu ja et päris ausalt on võimalik targa treeneri abiga täiesti normaalselt lavavormini jõuda. Kui sul on aga midagi, mida sa veel tahaksid, et ma kajastaks, siis palun anna mulle kommentaaridesse või postkasti märku ja teeme ära!
Nagu ma eelpool mainisin, siis tahtsin sellest haigusest lähemalt rääkida ja teile ühte üritust jagada. Kunagi ma alustasin blogi pidamist Brenafitnessi leheküljel ja mu armas sõbranna Sille korraldab VaimuKeha – Õnneliku Elu Konverentsi , kus räägitaksegi haigeks jäämise tegelikest põhjustest, migreenist, toidutalumatusest ja kõigest muust, mis meie elu tugevalt mõjutab. Ma ei ole oma loomu poolest absoluutselt nö vaimuinimene, aga oma 27 eluaasta jooksul olen ma sellest küll aru saanud, et inimese mõttejõud võib teha teda kas haigeks või terveks ning meie sisemine pool peegeldub tihti meie füüsilises pooles. Sa ei usu? Miks näiteks inimesed puhkusel olles haigeks ei jää? Miks alati pikalt pingelises seisundis olles pea valutama hakkab? Miks ühel inimesel on kõikvõimalikud talumatused ja haigused alati küljes, kui teisel pole ühtegi allergiat ja ta on vaevu kunagi haige? Oled sa selle peale mõelnud? Mina igatahes lähen kaasa mõtlema, sest ka minust sai haigus võitu just siis, kui ma olin emotsionaalselt teinud läbi suure katsumuse.
Rikkad ostavad pileti kohapealt ja löövad sularahapaki lauale, ilusad ja targad kasutavad pileti ostmisel minu sooduskoodi 😉
Selle haigeks jäämise koha pealt lisaksin, et inimesed jäävad küll puhkusel haigeks. Ja seda väga lihtsal põhjusel- pingelangus 🙂
Jaa, täiesti õigus. Ma ise olen vist nii stressivaba inimene, et õnneks sellist asja veel ette pole tulnud. Aga tõsi ta on 🙂
Oh, väga hea.
Põhikooli ajal olin pühaviha täis, et no kuidas ma haigeks ei jää, samal ajal kui teised kodus haiged on ja puhkavad pean mina koolis käima.
Gümnaasiumi ajal juba mõtlesin no vot, küll minul on tugev tervis, ei mina haigeks jää. Traditsiooniliselt jäin haigeks ainult iga aasta suve paiku 1 korra ning seega ma olen ka selline “korra aastas haige”. Ja nüüd siiani olen veendumusel, et küll mul on tugev tervis 😀 Äkki tõesti mõttejõud.
Ema rääkis, et kui ma väiksena lasteaeda minna ei tahtnud, siis “jäin haigeks”. Olin täpselt nii kaua haige kui arsti juures oli vaja käia(kontrolliks, kas ikka olen haige) ja peale seda polnud midagi viga 😀 😀
Ma tunnistan, et ma kooli ajal mõtlesin päris tihti ennast haigeks. Kummaline oli ka see, et isegi kraadiklaas venitas palaviku välja, täpselt senikaua kuni vanemad olid tööle läinud. Ma ei oskagi seda loogiliselt selgitada kuidagi, aga mõttel on päriselt ka jõud. Selle tervise osa pealt, mina usun, et on võimalik ennast terveks ka mõelda. Kui ma tunnen ennast õhtul kehvasti, aga on nagu maru vale aeg selleks, siis ma lihtsalt korrutan endale, et mul ei ole aega selleks ja ma ei ole haige ja muidugi tõmban klõmaka pipraviina ka, kurat seda teab, äkki teeb pipraviin töö ära, aga no järgmisel päeval on korras.
Tere Kaisa!
Kirjutasid, et esimese dieedi ajal läksid naishormoonid paigast. Kui kaua võttis aega, mens.tsükli taastumine ja korrapärasus?
Hohohohhoooo, hea küsimus. Selleks läks isegi oma 6 kuud, kui ma ei eksi. Hea indikaator, et kehas olid asjad ikka konkreetselt metsas.
Väga huvitav ja hariv lugemine. Tänud Kaisa.
Suur aitäh lugemast 🙂
Ma küll lavale kunagi ei pretendeeri aga trenni teen enda jaoks, et hea oleks olla. No natuke kõhulihast võiks olla ja sangad tahaks ka ära kaotada AGA see söök on nii ahvatlev. Muidu pole hullu aga 1 nädal enne naisteasju tuleb see isu- söönkõikäramiskoduson-ja see rikub kõik ära. Mõni kuu suudan normaalne olla ja mitte alla anda aga teine kuu jälle läheb kõike topelt ja pärast mõtlen et miks ma nii tegin. Pole lihtne. Aga edh sulle Kaisa. Hoian pöidlaid ?
Aga näe, sa saad täpselt aru, kust need sööstud tulevad. Kui sa suudaks selle enda peas nüüd iga kord enne uut sööstu läbi mäelda, siis äkki suudaksid ennast paremini tagasi hoida. Ma tean täpselt, mida sa tunned. Ja kõige haigem ongi see, et kui sööd kõhu magusat täis, siis pärast seda tunned ennast kehvasti. Kurat noh! Jälle! Ma olen enda mehele sõnad peale lugenud selle tarbeks. Päris mitu korda on ta mul näpud sahtli vahele tõmmanud 😀