Ma tegin endale intiimneedi

No tegin jah! Sest ma olen Abneri Kaisa ja sellised hullud ideed lausa kutsuvad mind ja ei lase öösiti magada. Aga teeme selle stoori siin natukene põnevamaks ja läheme ajas natukene tagasi ja räägime, mis neete üldse minu kehal siis leida võib…

Kui ma olin 12, siis mul oli täiesti haiglane soov saada endale keeleneet… ma ei tea, kas aeg oli selline või kust kurat võttis üks teismeline pisikesest Järvamaa külast pärit tüdruk, et tal on keeleneeti vaja? Ei oska öelda, aga ma käisin emale nii kaua närvidele, kuni ta lõpuks minuga käekõrval Tallinnasse kaasa tuli ja ma selle needi lõppude lõpuks tehtud sain. Enne sai ikka kõvasti taustatööd tehtud ja ilmselgelt oli parim valik minna Heleni juurde. Kusjuures ma päris täpselt ei mäleta, kas selle koha nimi oli siis juba AlternaDiiva? Igatahes asukoht oli Kadrioru keskuses II korrusel ja juba tollena sealt kabinetist välja astudes ma teadsin, et ega see mu viimaseks külastuseks ei jää.

No ega kaua ei läinudki, sest teismelisel tüdrukul oli ilmselgelt vaja augustada ära veel enda naba ja kaks auku kõrvades tundus ka veel ilmselgelt liiga vähe. Sai siis seegi teekond ette võetud koos emaga – mõeldud tehtud, aga no võrreldes keele augustamisega, oli naba ikka midagi eriti jubedat. Korralikult valus ja korraks viskas silmade eest isegi sädemeid läbi. Aga nagu paljudel teistelgi, siis hakkas ka minu nabaneet välja kasvama ja praeguseks hetkeks olen ma enda naba augustanud lausa 4 korda.

Küll ma otsustasin üks hetk lihtsalt needi kandmisest loobuda, küll hakkas neet jälle välja kasvama ja nii ma olen siin pendeldanud, kuni lõpuks neet sai ise vist aru, et ega minuga rammu katsuda pole väga mõtet ja kuidagi on pidama jäänud. Lohutuseks kõikidele, kes kavatsevad uuesti selle teekonna ette võtta, siis läbi armkoe läheb see augustamine aina valusamaks ja valusamaks. Aga see selleks, ilu nõuab ohvreid ja minu silm tühja naba ei talu vaadata. Kui vaja, siis augustaksin naba veel viiendat ja kuuendat korda (mõtetes palun muidugi, et seda vaja poleks).

Kuna vahepeal avastasin ma enda jaoks tatoveerimise, siis jäid need needid pikaks ajaks sinnapaika ja hambaarsti soovitusel loobusin siin mingi aeg isegi keeleneedist, aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis võtsin siin suvel taaskord ette teekonna AlternaDiivasse ja lasin selle keeleneedi siis endale uuesti tagasi panna. No ei saanud öösiti rahulikult magada, ei saanud. 

Ja siis siin aastaid tagasi nägin ma kuskil kellelgi nibuneete ja vaata kui sa mõne asja pähe võtad, siis sa hakkad seda reaalselt nagu igal pool nägema. Ja mingi moment ma kuulasin sellist lugu nagu “INS – Love Headshot” ja kui ma olin selle laulu muusikavideo ära näinud, siis ma põhimõtteliselt panin juba esikus endale jalanõusid jalga – fuckit, maailma kõige seksikam asi on needistatud rind ja nii ongi! Ja no ongi! Ja no fakk ikka räigelt on ja kes mind nüüd teab ja tunneb, siis see võib ette kujutada, milline perverdi nägu mul praegu peas on, kui ma seda kirjutan. Jõhker! 

Ja no taaskord tipa-tapa AlternaDiivasse, minul on suur mure! Esimesed needid siis, mille tegi mulle seal salongis töötav Sandra. Nibude augustamine on vist kõige valusam asi, mida ma üldse kunagi teinud olen. Hea uudis on muidugi see, et nibusid on ju kaks ja kui sa selle esimese kannatad ära – külma ja kuumavärinad jooksevad mööda selgroogu, tahaks oksendada, god damn kui valus!… siis sa tead, et ühe korra on veel vaja seda teha. AAAAAAAAAIIIIIII shiiiiiiit kui valus! See oli nii valus, et seda on räme kirjeldada kohe. Aga no valu on ajutine, salongist välja astudes oli raske pluusi seljas hoida. ÜLIHOTTTTT! Nagu see oli kõike seda valu ja jubedust väärt. 

Ja kes nibuneete teha plaanivad, siis uskuge mind, teil pole õrna aimugi, mis kõik imeasjad sinna paraneva needi taha hakkavad kinni jääma. On täiesti okei, et sa keset ööd keerad külge ja neet jääb kuskile lina taha, on täiesti okei, et pesukäsn tahab ainult ümber needi ennast kerida, on täiesti tavaline, et kõik juuksesalgud on ühtäkki ümber needi ja tahavad sulle metsikut valu teha. Aga taaskord, kui auk on paranenud on see kõike seda väärt. Ikka sajaga väärt. Ja kui keegi on minu käest küsinud, et kuidas silm ikkagi nendega ära harjub, siis minul on sisuliselt imelik vaadata selliseid rindasid, kus neete pole – no täiega on puudu midagi.

Mul on tegelikult üldse mingi haiglane soov kogu aeg endaga midagi ette võtta. Ma päris ausalt ei kujutaks ette, et ma vaataks aastast aastasse sama välimust peeglist, nagu lihtsalt konstantselt kogu aeg sama pilt – EI! Igav. Kamooon, eksperimenteerige, ükskõik millega – värvi oma juukseid, vaheta enda hall garderoob välja, mine hüppa langevarjuga, elu ei pea nii maru tõsine olema kogu aeg. Kamoon lõbutse, eksperimenteeri! Aga kuna tatoveerimine ei tule praegu võistluste pärast kõne allagi ja enda juustega ma olen teinud läbi liiga palju totaalseid muutumisi, siis tekkis taaskord mõte võtta ette augustamine.

Intiimneet on mul tegelikult meelel olnud ma arvan oma 10 aastat vähemalt, aga no kamoon, kui sa selle peale juba mõtled, siis hakkab valus. Ja kui üks ja teine tuttav on rääkinud mingeid erilisi hirmulugusid nende kohta, siis… siis las ta jääda. Paar aastat tagasi hakkas uuesti kummitama, aga kuna ma kartsin, et see võib kuidagi hakata mu treeninguid segama, siis jäi see taaskord kuskile unustuste hõlma… Kuskilt veel keegi hirmutas, et neet peab enne ära paranema, kui mingitki seksuaalset tegevust saad uuesti praktiseerida ja no ei aitäh.

Ja siis kuskil nädal tagasi käis mingisugune klõps, ei tea, kuskil kuklas käis mõte, et tegelikult selle võiks ikkagi ära teha või vähemalt siis natukenegi tausta uurida. Ja kui ma jõudsin ühele tuttavale sellest pöörasest mõttest rääkida, siis nii muuseas ta mainis, et AlternaDiivas on kakrass novembrikuu intiimneedi kuu, siis polnud enam kahtlustki – Kui see nüüd märk ei olnud, siis mina ei tea, mis siin elus üldse märgid on. Kiirelt kõne peale ja järgmiseks päevaks aeg. Mida kuradit ma just tegin? Hmm… Okei, veel 24h on aega vedelaks lüüa… 24h… Kaisa misasja sa just tegid?

Kas sa teadsid näiteks, et intiimneeti on võimalik paigutada sisuliselt igale poole? Mina ei teadnud, ma olin siiani kuulnud ainult kahest erinevast kohast. Millist mul siis ikkagi vaja on? Hmm… ja hakkas ajude ragistamine. Sõelale jäid endiselt kaks varianti, kas siis Vertical Hood või Christine. Kuna kõikide meie kehad on erinevad ja kõikidele kõik needid ei sobi, siis otsustasin, et lähen käin kohapeal ära ja küll eksperdid mulle siis soovitavad mida võtta ja mida jätta. Unistus oli ikkagi rohkem see Vertical Hood…miks?

Sest Vertical hood on paigaldatud eesmärgiga stimuleerida kliitorit. Ja no iga naine ja vähegi naist katsunud mees teab, et this is where the magic happens. Ja kui miski seal kliitori vastas liigub, siis noooooh, huuuuuh, raske kohe nagu kirjutadagi. No ühesõnaga sa lihtsalt väga tahad, et seal miski liiguks 😀 

Anyway, kuhu ma jäingi… huuuuuuh, palav on. Salongis ootas mind Helen, nagu jess! Ma polnud teda juba nii tükk aega näinud ja selles naises on midagi nii erilist no. Kusjuures naljakas võrdlus, aga Marju Karini kabinetti astudes on sama emotsioon, nagu näeks kauaaegset sõpra ja korraga on nii rahustav ja hea olla. Ühesõnaga kui Helen mu värisevaid põlvesid nägi, siis ta itsitas mind kohe välja. KAMOOOON! Intiimneet on kõige valutum neet üldse, nojah, eks temal on lihtne öelda, ega tema seal laual ilma püksikuteta ei lama eks. Kurjam, nagu günekoloogi juures oleks… Lamad ja palvetad, et äkki ei tehta väga haiget. Oooooh blinn, palun tee nii, et see saaks ruttu läbi.

Jäi siis kokkulepe, et ta paneb nõela paika ja kui ta ütleb, et hakkab torkama, siis ma hingan sügavalt sisse ja proovin mitte karjuda ega tõmmelda. Kaisa ära nüüd tõmble! Sa oled suur tüdruk, kannatad ära, ilu nõuab ohvreid! Valmis? Ja torkan! FUUUCK, ole nüüd valmis! Emm… eee…oot misasja? Kõik? Jah? Päriselt? Ongi kõik? Oota misasja ja juba tuli mul kurgu põhjast suur kajakas naeru. Päriselt see oli ka kõik? Helen vaatas ja itsitas ka ja ütles, et ta ju lubas, et see ei ole üldse valus. Pane aga püksid jalga ja vsjo! Misasja? Ma küsisin oma kolm korda vähemalt, et kas ta on ikka kindel et kõik on? Ja siis julgesin ise ka piiluda. Ohhhhjesssss, saate aru? Oligi kõik. Valu skaalal 1-10 oli mingi 1.5 äkki? Mitte midagi. Minge metsa! Ma ootasin ja värisesin ja lükkasin seda edasi oma 10 aastat ja see polnudki valus. No mida kuradit. Kallistasin õnnejoovastuses Helenit ja tänasin maast laeni teda ja mõtetes kirusin ja vandusin, et kuidas kurat ma nüüd siis niimoodi sellist väikest asja kartsin? 

Aga äkki läheb siis valusaks? Äkki läheb paiste? Äkki segab trenne? Äkki segab seksimist? Äkki… äkki… tead siiamaani on juba nädal möödas ja ei ole nendest seganud see mitte üht asja. Ei ole läinud paiste, mitte midagi, ei saa nagu arugi, et midagi oleks, isegi vastu ei käi mitte kuskile. Lihtsalt kiisul on nüüd olemas kaks ilusat mummut, mis ootavad edevaid kivikesi, kui paranemine on lõppenud. Ja no blinnnn kui põnev on. Kuidas üks väike asi saab nii palju põnevust lisada, jõhker. No ja kuna sheerimine on keerimine, siis olen lahkesti kõikidele sõbrannadele uhkelt demonstreerinud enda uut mänguasja ja arvestades nende reaktsioone, siis on oodata pikkasid järjekordasid AlternaDiivasse. Üliseksikas ikka.

Ahjaaaa… kuidas seks on? Ütleme nii, et ma ei saa öelda, et otseselt see mu maailma muutnud oleks ja midagi absoluutselt teistmoodi oleks, aga kui sa tead, et sul on seal allpool midagi sellist, mida enamustel ei ole, siis see lisab juba väga palju mängulisust ja seksikust juurde. Ma arvan et täpselt sama efekt nagu sekspesu ostmisega – sa võid kanda väljaveninud dresse ka, aga kui sul seal all on VSi pesukomplekt, siis see lihtsalt paistab välja 😉 Lõppude lõpuks on ikkagi kõik meie peas kinni ja mis iganes magamistuppa vürtsi toob on väga tervitatav ma arvan. Olgem julged 😉 

Kellel rohkem küsimusi on, siis shoot!