Inimene on oma loomult üks paras laiskloom ja kõige kõvem pingutus inimkonna ajaloos on teleka eest diivanilt enda püsti ajamine. Päriselt! Sa tead juba ammu, kuidas Metsik Armastus lõppeb ja kuidas Diego ja Penelope lõpuks ikka õnnelikult koos on (peale seda kui Penelope trepist alla kukub, lapse kaotab ja mälu koos lapsega), aga enda tagumikku ei saa sa sellegipoolest sellest diivanist lahti.
Mulle lõi siin ükspäev tuluke peakohal põlema ja mõtlesin, et sheerin teiega sajandi parimaid vabandusi, mida mu kõrvad kuulnud on. Miks siis üks inimene ikkagi mitte midagi enda füüsilise väljanägemise ja enesetunde pärast ette ei võta, kui ta sellest iga päev unistab? Vot see tundubki mulle nii ajuvaba, kuidas käib üks lõputu jahumine ümber selle, kuidas tahaks parem välja näha, AGA… tahaks keskkooli teksapükstesse mahtuda, AGA…
MUL EI OLE AEGA. No see on kõikide vabanduste ema. Number üks vabandus, miks üldse mitte midagi teha. Ma läheks küll midagi edasi õppima, aga mul ei ole aega. Ma hakkaks homne päev trennis käima, aga mul ei ole aega. Ma teeks vabalt selle elutoa remondi lõpuni, aga mul ei ole aega. Jep. Mul hakkab kohe sellistest inimestest paugust kahju, sest neile on ilmselgelt antud ööpäevas vähem tunde kui teistele. Sa muidugi võiksid selle õhtuse korvpalli ja õlle kõrvale selle elutoa remondi ju ära teha, aga… Võiksid ju õhtul varem magama minna ja hommikul varem ärgata, et selle trenni ära teha, aga… liiga suur pingutus. Võiksid ju õhtuti pühendada mõne tunni õppimisele ja ennast harida, aga… sõbrannadega oleks vaja ju Virus väike chill teha. Oh sind vaesekest. Sul on nii palju kohtustusi, saad ikka hakkama?
MA OLEN STRESSIS. Sa oledki stressis sellepärast, et sa ennast ei liiguta! Sa vist pole kursis, et trenni tehes vallanduvad sinu kehas endorfiinid ehk õnnehormoonid, mis toimivad antidepressandina. Täpselt nii! Miks muidu nii paljud inimesed treenimisest sõltuvuses on? Seega, kui sa oled stressis, siis marss metsa jalutama! Ja kui sind kimbutab peavalu, siis selle vastu on leiutatud sama efektiivne rohi, selle nimi on SEKS. Toimib peavalu korral paremini kui mistahes valuvaigisti. Migreeni vastu näiteks ei pidanud rohtusid olema, küll aga aitab migreeni leevendada füüsiline aktiivsus ning taaskord see imerohi – SEKS! Minu siiras üleskutse kõigile – tehke trenni ja veel rohkem seksi! Siis ma ei pea rohkem teie mossis nägusid nägema.
MULLE EI MAITSE TERVISLIK TOIT. No seljuhul oled sa ikka vapsee metsa kukkunud kokk. Sa manad endale kohe automaatselt ette mingi brokkolihunniku ja salati – pole ime, et paha hakkab. Ma pole elusees kapsausku olnud ja vaevalt, et ka minust kapsasõpra saab, aga see ei tähenda, et mulle tervislik toit ei maitse. Kunagi üks treener üritas mulle selgeks teha, et tervislik toit tähendab põhimõtteliselt ainult tatra, kana ja maitsestamata jogurti söömist. Aitäh, ma ei ole peale seda ühtegi lusikatäit maitsestamata jogurtit söönud. Rõve asi! Tervislik toit ei tähenda mingit okseprodukti. Kuidas sulle kõlab näiteks kanapasta? Juustuomlett? Tai kookose-riisi-pada? Tortilla? Banaani pannkoogid? Novott…
TERVISLIK TOIT ON KALLIS. No kui sa võrdled sardelli ja sisefileed, siis pean kahjuks nõustuma. Aga edasi? Saiake ei ole ju odavam kui leib? Kodujuust ei ole ju kallim kui suhkrut täis jogurt? Puuviljad ei ole ju kallimad kui plaadikoogid? Ja no päriselt mulle ei mahu lihtsalt pähe, miks keegi üldse tahaks süüa viinerit või sardelli? Kuidas teil süda pahaks ei lähe? Ma ei saa ju ainus inimene maamunal olla, kes ei taha vabatahtlikult mingit kondimassi ja searasva sisse süüa endale. Kananagitsate koostist oled kunagi lugenud? Need sinu udupeened pihvid – seal on parima tahtmise korral ainult lihalõhn koos sojamassi ja seakamaraga. Hõissa! Võitsid mõne euro. Head isu!
MINU MEES JA LAPSED EI SÖÖ TERVISLIKKU TOITU. No siinkohal ma rõhuks jällegi halbadele kokandusoskustele ja iseenda rumalusele. Ilmselgelt kui lapsel on valida krõpsupaki või kartulipudru vahel, siis ta valib esimese. Ja ilmselgelt kui mehel on valida seakõhu või kanafilee vahel, siis ta valib esimese. Lapsi mul pole, aga mehele pole ma seda sisseõpetatud abitust selgeks teinud. Ta teab väga hästi, kuidas pesta pesu, kuidas nõud puhtaks saavad ja kui ta tahab midagi muud süüa, siis tuleb ise süüa tegema hakata. Ja no üllatus üllatus, kui su mees keeldub mingit keeduporgandit söömast – endal hakkab ju ka paha seda süües. Aga ma julgen arvata, et kodujuustu-kartulivormile ta kätt ette küll ei paneks.
MUL ON HALVAD GEENID. Ahsoo. Selle suure pizza tellisid su halvad geenid, mitte sina eks? Su halvad geenid ei viitsinud täna jõusaali minna jah? Su halvad geenid ostsid sügavkülmiku jäätist täis? Mu ema ja õde suudavad teha spagaati ja panna nii muuseas jalga kaela taha – päriselt! Ja mina olen sama graatsiline nagu jõehobu. Ei mulle ei ole pärandatud ekstra liikuvaid liigeseid – mis saab nüüd siis? Ahjaa, jooksen peaga vastu seina ja süüdistan oma ebaõnnestumistes geene. Tark valik. Sa päriselt arvad, et minu head geenid viivad mind iga päev trenni ja ärkavad 5.30 üles, kuigi võiksin vabalt magada mitu tundi kauem?
MUL EI OLE RAHA, ET TRENNIS KÄIA. Jõusaalid on Eestis kallid. Päriselt on ka! Vaikselt hakkavad need soodsamad klubid ka meieni jõudma, aga ma mäletan selgelt, kui käisin mõned aastad tagasi Soomes jõusaalis ja ühe korra pilet maksis 1EUR. Nagu üks euro! Ja tol ajal ma käisin Myfitnessis, kus ühe korra pääsme eest küsiti 13EUR. Ebamaine! Kui mu kodu kõrval Golden Club lahti tehti, siis ma sain südamerütmihäired, kui hinnakirja vaatasin. Aga miks sinna jõusaali üldse vaja minna on? On ju tuhandeid muid alternatiive, kuidas ennast vormis hoida. Inimene, kes elab väikeses külas, kus puudub jõusaal võib ju sellegi poolest hoida ennast heas vormis. Viimati minu käest Nõmme metsas jooksmise eest raha ei küsitud. Mine lõhu puid, niida muru, roogi lund, pese põrandaid!
MUL ON SUUR KONT. Mhmhmhh… sa ei saagi kunagi peenikeseks, sest sul on suur kont. Ahsoo, see diagnoos pärineb sealt samast raamatust koos paksu naha ja raskete juustega. Aga sa ikka ise ka tead, et sellist asja pole olemas eks? Sa võiks enda suure kehakaalu ajada ka näiteks liiga suure südame või liiga suure jalanumbri alla ju? Ei? Suure kondi ja väikese kondi kaaluvahe on maksimaalselt 500g. Selle sa võid tõesti suure kondi süüks ajada, aga ülejäänud kilodele peab sul parem vabandus olema.
MA OLEN ÜLEKAALULINE JA MUL ON TERVISEPROBLEEMID. Pole ka ime, et su liigesed ja lihased üles ütlevad, sest nad ei jõua sind liigutada. Sa võiksid muidugi enda liigestele teha suure teene ja nende koormust vähendada, aga milleks? Su selg ja põlved tantsiksid rõõmust, kui sa nende kaelast 10kg minema viskaks, aga… milleks? Parem süüdista enda valutavat selga, nõrkasid põlvi ja teeni suhkruhaigus ka auga välja. Siis saad rahulikult kodus olla ja enda ebaõnnestumistes halba tervist süüdistada.
ILM ON HALB. Teretulemast Eestisse, millal siin üldse ilm kunagi hea oli? Ei päriselt – millal viimati ilm hea oli? Mulle tulevad mõned päevad lapsepõlvest meelde. Kui ma elaks enda elu ilma järgi, siis ma oleks ammu nööri ja seebi järjekorras ma arvan. Sa ei pea ju paduvihmaga välja jooksma minema, mine ujuma või joogasse või kuhu iganes. Mis keiss selle ilmaga üleüldse on? Kui sa autoga veel liikled, siis sul ei peaks küll ägisemiseks mingit põhjust olema ja kui sa kõnnid jala, siis palun osta endale soojemad riided ja viska nurka see nabajope ja madalad teksad. Mina nautisin enda eelmisel ettevalmistusel just hommikuseid külmasid ja sombuseid ilmasid, sest tead, kui palju parem on joosta siis? Ma vihkan, kui mul hakkab palav.
MA EI SUUDA MAGUSAST LOOBUDA. Kes sul üldse magusast loobuda palus? Jah, terve šokolaad seebika kõrvale iga õhtu kinni tõmmata ei aita sind kuidagi paremasse vormi, aga üks ruut tumedat šokolaadi hommikupudrusse on väga okei. Miks sa hakkad kohe automaatselt maiustusi endale keelama? Ole nädal aega rajal ja luba endale pühapäeva hommikul pannkooke jäätisega. No problemo! Kui sellele muidugi ei järgne mälukaotust ning ärgates ei avasta, et oled ära söönud terve külmkapi.
MULLE EI MEELDI CARDIO. Ja kes sulle seda ütles, et sa cardiot pead tegema? See on mingist ajast ja arust väärinfo, nagu saaks “rasva põletada” ainult cardiot tehes. Oled sa kursis näiteks, et üks Ben&Yerryse jäätis sisaldab umbes 1000kcal ja selle sisse imedes ei suuda sa isegi parima tahtmise korral seda maha higistada. No mina igatahes ei suuda. Seega ükski cardiotrenn sind peenikeseks ei tee – toitumine ja targad valikud teevad. Mida aga inimesed enda peas mõtlevad? “Ahhh sõin eile õhtul terve liitrise jäätise ära, lähen teen hommikul ühe trenni ja kõik ok”. Sellega ongi see error, et sa ei jõua selle liitrise jäätise jagu trenni teha.
Kas leidsid siit nimekirjast ka mõne enda lemmikvabanduse?
Minu vabandus on aus “ma ei viitsi”. Juhtub harva ja süümekaid ei tunne, sest enamasti teen ja viitsin. Ennast mingite muude vabandustega, et raha pole, aega pole jne ennast petta ei näe põhjust, kui laisk siis laisk. 😀
Ma arvan see on täiesti okei, kui mingi päev tõesti ei viitsi liigutada ennast. Iga inimene vajab puhkust vahel. Väga aus ja eluterve mõtlemine 🙂
Tavaliselt ma olen kahe käega poolt sellele, mida siia kirja paned. Praegu aga on jama lugu, tunnen end veidi… puudutatuna?!
Jah, Sinu elu võrreldes minu eluga on 360kraadi erinev.
Mul on 3 last, kellest 2 alles tited ja suur-suur maja.Ma pole 3 aastat jäjest maganud üle 3h ööpäevas, maksimaalselt olen non-stop ûleval istunud 4x24h ja lõpuks kukkusin laua taha magama. Meeletu kurnatus,magamatus,stress. Igal “vabal” momendil , mida mul tegelikult ikka ei ole küll, koristan ,kraamin või teen perele süûa. Ise jälgin toitumiskava aga… mida ei ole seda pole. Kord-kaks nâdalas teen trenni ka aga see on suhteliselt suitsiidne peale magamata öid- tavaline ringtreeningu soojendus tõmbab veremaitse suhu ja olgu mainitud, et olin kunagi väga lootustandev kergejõustiklane. Kaebasin mingi targa arsti juures ka oma muret, et kaal ei lange vaatamata pingutustele , saatis mu kohe edasi uurima hormoone kuna suure tõenäosusega mul raseduste ja sünnitustega midagi paigast nihkunud aga… ma ei jõudnud sinna ka. Lihtsalt ei jõua, ma ei saa sinna midagi teha. Ja isegi kui ajaliselt jõuaks-mul pole jaksu. Ma ausalt lihtsalt ei jaksa. Ja siis tuleb keegi minusuguste kohta midagi ütlema. Ma näen siin teisigi , kes mind ilmselt sama tülgastavalt vaatavad, nagu Sina vaataks aga jah… maailm ei ole alati must ja valge , teid võivad ju minusugused naerma ajada aga ausaltöeldes ,pole vâga ilus.
Tegelikult on lood hoopis vastupidi. Mina loen siit välja, et sa oled ennast täiesti lukku tõmmanud ja ma never ei soovitaks kellelgi trenni hakata vihtuma, kui sa pole korralikult väljagi puhanud ennast. Treening saab tulemusi anda ainult siis, kui sellele jägneb puhkus. Kui sa ei saa seda mitte mingit pidi endale lubada, siis pole mõtet ka ennast lihtsalt lõhkumas käia. Sest mis on trenn? Sõna otseses mõttes lihaste lõhkumine ning lihaste areng toimub puhkamise ajal. Ilmselgelt võtab pere lõivu, aga nagu ma aru saan, siis lastel on olemas ka isa, ning mind ajab natukene isegi marru, kuidas mees laseb naisel niiviisi kokku jooksutada ennast. Aga jätame selle suhteteema igaühe enda asjaks. Ma lihtsalt näen selles kommentaaris ühte suurt appikarjet. Sa mainisid, et sul on suur-suur maja… ma arvan, et seal jätkub korralikult tööd ja tegemist, et pole vaja kuskile rühmatreeningutesse pressidagi. Elasin isegi kunagi üksinda kahekordses suures majas ning suvel oli minu trenniks muru niitmine ja puudemajandus ja talvel jälle lume rookimine ja see lõputu ahjude kütmine. Ja no päriselt – annab ikka näiteks ära pesta kahe korruse kõikide tubade põrandad. Julm! Ma vist olengi sellest ajast endale täieliku trauma saanud ja mitte mingil juhul ma ei igatse enam suures majas elada. Ühesõnaga. Long story short. Mitte keegi ei mõista sind hukka. Minu artiklis on pigem silmas peetud neid inimesi, kes niisama teleka ees jalga kõlgutavad ja kurdavad, et neil aega pole 🙂
Ma ütleks et see on valikute küsimus. Õpi enda aega paremini planeerima. Lastel on ju ka isa ja kui su suur-suur maja sulle õnne ei paku vaid tekitab ainult olukorda, kus sa saad öösel 3 h magada, siis midagi on siiski valesti.
Minu vabanduseks oli, et reaalselt polnud nii suuri sportrinnahoidjaid kui mul vaja ja seetõttu ma ei soovinud üldse trenni tehagi(Joosta ju ei saanud, rühmatrenne, intensiivselt).Aga samas jõusaalis oleks saanud. Lõpuks joppas ja sain juhuslijult mega sooduka aeg 15 euriga tavalised rinnakad mis on mega hästi ümber ja hoiavad vägaväga hästi rindu kinni ja kuigi ma jooksmas ja hüppamas siiski palju ei käi, siis ostsingi spetsjomm ainult sportimiseks(kuna nad sellesmõttes ebakvaliteetsed et pilt kulus heledaks, aga imestan selle üle kui hästi hoiavad),et mingitki trenni tehes rinnad ei valutaks ning tulevikus koledad poleks.(Mul on K-korv, aga samas kaalun natuke alla 80) Minu jaoks igastahes oli see väga suur mure 😀 😀 Aga ma ütlen juurde et ma olen noor ka, et ei oodanud 40 aastat enne kui trenni hakkasin tegema. Varem sain ikka tehtud ja päris palju isegi aga jah, siis tuli paus vahele ja ei tahtnud enam. Õnneks siis leidsin lahenduse.
Kõigepealt ma pean lihtsalt ära mainima, kui šokeeritud ma olen nii suurest rinnapartiist. Ma nagu reaalselt ei kujuta seda isegi ette mitte. Ja veel vähem ma kujutan ette, kui palju nii suured rinnad trenni võivad segada… ja tegelikult isegi igapäevaelu. Aga õige tähelepanek, rinnad vajavad head toestust, vastasel korral nad lihtsalt venivad aastatega mööda maad. Seda nii loomuliku kui ka silikoonrinna puhul. Ma huvi pärast küsin, kas sul esineb ka seljavalusid rindade pärast? Aga vähemalt hea, et mingiks ajaks on sul nüüd mure murtud. Vähemalt senikaua, kui rinnakad vastu peavad 🙂
Ma ei tea miks, aga sellist asja nagu seljavalu pole kunagi olnud. Ehk on see sellpäerast, et jõusaaliga tegin algust umbes 15-16 aastasel ja oi kuidas meeldis selga treenida. Arvan, et mul seljalihased said siis tugevad , sest muud seletust ma ei oska leida, miks selg rindadest ei valuta 😀
See tervisliku toidu mitte söömine ja et ei maitse, läheb aastatega ainult hullemaks ka. Inimesed kasvavad üles süües hommikuks mcdonaldsit, lõunaks mingit take away’d ja õhtuks pizzat. Ilmselgelt ei ole mõte salatist ja kanafileest ahvatlev, sest maitsemeeled on juba ära rikutud. Aga jah, vabandused on kõigil samad 😀 ma jõuan rahulikult oma 12-15h vahetuste juures hommikul trennis ka käia, töökaaslased muidugi arvavad et ma olen idioot. Palju lihtsamon ju leida mingi vabandus kui tunnistada endale, et oled lihtsalt laisk!
Absoluutselt. Mul on palju tuttavaid, kes ei söö hommikuti kodus, vaid haaravad endale näiteks Statist hot-dogi. Mulle endale tundub see nii vastuvõetamatu, aga samas – kes olen mina, et kritiseerida. Senikaua, kui nad ise on rahul, siis las olla. Ma ainult sügavalt kahtlen, kas sellise elustiiliga saab rahul olla. Kilod kilodeks, aga näiteks seedimine juba. Minul on reaalselt peale mäki einet kõht mitu päeva kinni ja paistes. Nagu mulle maitseb ju ka juustuburger, aga ma reaalselt ei viitsi mitu päeva vaevelda selle pärast. Eks need treeningud ja toitumine ongi planeerimine. Ma ei jõuaks elusees kuskile omadega, kui ma käigu pealt leiutaks midagi. Mkmm! Toidud on alati valmis ja spordikott on alati pakitud nurgas. Minek! 🙂
Päeva quote: Kui oled stressis, vii stress metsa jalutama ?? muidu üleeelmime nädal sai jutt, et koju enam magusat ei osta. Eile sai jäätis ka sügavkülmast otsa. Nüüd ainult advendikalender ja nutella mida pühapäeviti pannkookidega sööme. Täitsa haige kui sõltuvuses ma suhkrust olen. Kui söön kõhu täis, siis olen harjunud magustoiduga, nüüd on selleks puuviljad ja see üks advendi komm. Loodan, et püsin tugev ja peale magusa ja krõpsude ära jätmist võib juba muude tervislikemate valikute poole vaadata. Babysteps. Õnneks trennis meeldib käia, sinna vabandusi ei kulu. Pole kunagi elus enda toitumist jälginud, va paar ekstreemset lühiajalist dieeti, mis lõppevad kiirelt tead küll kuidas, kuidagi õnneks pole rämpstoit meeldinud ja poolfabrilaadid ka mitte, kaal on püsinud aastaid sama. Nüüd 25a ja kuigi kaal on sama, on näha, kuidas on rasv kogunenud kõhule ja seda trenn ei hävita. Vähenalt mitte see hulk trenni mida ma teen. Loodan, et tervislikumalt toitumine hakkab sama palju meeldima kui trennis käimine, hoiame pöidlaid(kommidest eemal)!
Minu meelest sa toimetad just õigesti. Ei ole mõtet päeva pealt mingit kardinaalset muutust teha. Sellised ekstreemsed asjad püsivadki ainult mõne aja ja siis sa leiad ennast juba igal õhtul šokolaadist unistamas. Tasa ja targu ja usu mind, mida vähem sa suhkrut tarbid, seda vähem sa seda lõpuks vajad. Ja on täiesti okei vahepeal endale midagi head lubada ja mitte täiesti välja lõigata kõiki asju. Minul aitavad magusasööstude puhul igasugused puuviljad muidugi, aga ka erinevad proteiinidesserdid või proteiinibatoonid. Need on magusad, aga ei anna seda suhkrupauku ja uut vajadust suhkru järgi 🙂 Ja no kõige elavam näide on mu kohvijoomine. Jõin kunagi 2tl kohvi ja siis proovisin paar nädalat, kuidas oleks juua 1tl ja siis läks veel mõni nädal ja jätsin üldse suhkru ära. Ja nüüd mul läheb reaalselt süda pahaks, kui olen maitsenud kohvi suhkruga. Vaikselt-vaikselt. Advendikalendri ruuduke päevas on küll väga leebe asi 🙂 Võid endale terveks aastaks kalendreid varuda, kui suudad sealt ühe ruudu kaupa süüa 🙂 Aga tuleb tunnistada jaaa, et 18 aastase ainevahetus ei ole samasugune nagu 25 aastasel ja mida aasta edasi, seda rohkem on vaja läbimõeldud otsuseid teha. Aga ma soovin sulle edu ja anna teada, kuidas sul magusast loobumisega läinud on. Hoian igatahes pöidlaid sulle 🙂
Mul kusjuures kohviga sama. jõin ka kunagi ainult suhkruga ja ei kujutanud muudmoodi ettegi. siis hakkasin suhkrukogust vähendama ja sain aru, et kohvi maitse tuleb palju paremini esile kui pole mingeid magustajaid. isegi piima panen üsna vähe. Ja latted ja asjad tunduvad liiga läilad, ainult must vähese piimaga meeldib.
Mul on sama. Hommikukohvi läheb alati vähese piimaga, aga ülejäänud päeva läheb ainult must. Aga no kohvil ja kohvil on vahe ka. Mõni on ikka nii kuradi mõru ja vastik. Kohvi hakkab jaa kuidagi magustajatega siirupi moodi maitsema ja selline õige maitse kaob ära.
Minu kogemus kõigi nende vabandustega on see, et põhjus, miks neid üleüldse otsima hakata, on hirm õnnestuda. Mis juhtub siis, kui tervislik toitumine avaldabki mõju ja kaal langeb? Kuidas käituda, et jäädagi paremasse vormi ja leida see tasakaal vana ja uue vahel. Mida teha, kui sõbranna kutsub välja sööma? Kas ma peangi nüüd igavesti üle mõtlema kogu aeg? Ja nii edasi… Lihtsam on mõtteid mõlgutada “Mis siis, kui…” ja ollagi rahul selle magusa eteekujutusega, et kui ma vaid tahaksin, saaksin ka välja näha terve , tugev ja sihvakas, kui minna jalutada 7 km ja teha köögiviljarisotto õhtusöögiks.
Kusjuures sul on väga hea point. Aga samas ajab nagu natuke naerma ka, kui kuuled kedagi rääkimas stiilis “Ma võiksin vabalt 10kg alla võtta, kui ma teeks nii ja teeks naa, aga no praegu ma pole sellega tegelenud lihtsalt vms”. Et kui see tõesti nii lihtne oleks, siis mida sa ootad? Eks see mugavustsoon ongi üks kõige mõnusam ja soojem koht kus olla ja inimesed millegi pärast nii kardavad muutusi… No eks ma kardan ise ka, aga tagantjärgi mõeldes on just need muutused olnud need, mis on toonud ellu uut hingamist ja positiivseid asju.
Tere Kaisa,
Nii tore lugeda sinu blogi- olen tulihingeline Sinu fänn! 🙂
Küsin, kuidas on lood sinul alkoholiga?
Kuna mul endal on nii, et nädala sees käin ilusti trennis ja teen söögidki kaasa, kuid nädalavahetusel tahaks seda veini ju nii hirmasti :)))
Kaisa kuskil postituses mainis, et alkohol on tema jaoks no-no 🙂
Aga mul sama teema- i love wine. ja ma tean et see pole mingi ületamatu asi ja ilmselt läheb ka sinna mõttetute vabanduste alla, aga samas ma leian ka et kui miski meeldib, siis ei pea täielikult seda oma elust likvideerima vaid pigem enda jaoks välja mõtlema kuidas ikkagi soovitud tulemusteni jõuda. ja kui ei õnnestu siis ilmselt pole nii prioriteetne.. (see oli kriitika eelkõige mu enda suunas:D)
Kurat, leiutatakse kalorivabad pastad ja värgid, võiks ka kalorivaba vein olla siis 😀 😀 (and probably it would tase like shit :D)
No ma olen Lauraga samat meelt, et täiesti elust välja lülitada asju, mis meeldivad pole ka õige. Aga kui see ühel hetkel arengut takistama hakkab, siis tulebki mõelda, mis on tähtsam. Aga ma arvan, et on täiesti võimalik olla heas vormis ja ikkagi lubada endale näiteks korra kuus ühte korralikku veinikat ja sealjuures ei peaks nagu ennast üldse süüdi tundma. Elu on nautimiseks! No need kalorivabad asjad on tegelikult… no mis nad siis on? Mingid tselluloosist tehtud huinjaa. Sama hästi võiks vatti sisse süüa endale 😀 Et jumal tänatud, et kalorivaba alkoholi tehtud pole, ma arvan see koostis oleks kümneid kordi hullem, kui praegu 😀 Ma tahaks sellist alkoholi, mis pohmelli ei tekita, vot see oleks juba midagi 😀
Vauuu! Nii tore lugeda sellist asja. Alkoholiga on mul lood sellised, et kas kõik või mitte midagi – täpselt samamoodi nagu kõikide teiste asjadega mu elus 😀 Ettevalmistuse ajal ma ei tarbi alkoholi, sest see lihtsalt keerab kogu dieedi pea peale. Miks? Sest esiteks mul on ALATI pohmell, vahet ei ole, võin isegi juua 2 klaasi veini ja mul on hommikul hõre olla. See tähendab automaatselt seda, et järgmise päeva trenn läheb nahka, sest ma ei suuda lihtsalt niimoodi pingutada, nagu muidu. Ja alkoholi tarbides ma ei puhka ennast niimoodi välja, nagu muidu teeksin. Ja ilmselgelt alkoholi kõrvale on vaja ju näksida midagi. Ja alkohol iseenesest on juba nö tühjad kalorid… annavad kaloreid ja sealjuures mitte ühtegi kasulikku asja organismile. Isegi kaneelirull annab rohkem kasulikke asju, kui alks 😀 Aga selle veiniga on küll nii, et mina seda veinivaimustust ei jaga. Igasugune lahja alkohol tekitab minus sellist vastikut uimast olekut ja kui mina juba otsustan alkoholi tarbida, siis läheb pidu hommikuni ja ainult shottide lainel. Praegu olen igatahes päris mitu-mitu pidu maha pannud ja igal hommikul peast kinni hoidnud ja kirunud ja vandunud. Et noh, eks seda ole ka vaja, ükski hea lugu ei saa alguse salati söömisest eks 😀 Aga jah…Ma arvan igat asja peab nagu elus olema. Päris näpuga rida ajades võib lolliks minna. Aga sa peadki siis sellest aru saama, et nädalavahetusega ongi võimalik kogu see nädala sees tehtud töö ära nullida… et siis ma juba mõtleks, et milleks? 😀 Ehitad ehitad 5 päeva ja siis 2 päeva lammutad ja järgmine nädal alustad uuesti ehitamist.
Tere!Sinu postitused on alati kaasamõttlema panevad ?on veel ūks vabandus mis mind saatis aastaid paksukesed on rõõmsamad !!ilus vale mida oli meeldiv kõrvadel kuulta sama mis öelda alkohoolikule oled täis peaga äge ja lõbus aga tegelikult vaatepilt ikka kuradima hale?tean millest räägin olin suur nagu maa ,kui kätte jõudis aeg ja selg enam mu raskust ei jaksanud kanda tuli paluda abi ja hakkata endaga tööd tegema, vaeva nägema ei varja läbisin oppi kuna keha oli nii väsinus raskusest nùùd kus olen normkaalus saan jälle joosta ja trenni teha saan täiesti aru et kõik vabandused olid otsitud ja naerunäo taha oskasin hàsti peita nõrkust, madalat enesehinnangut ja vähest usku endasse aga kui kõik need asjad ūlesleida saab ka maamõõtu inimeset voolida normaalse tuleb aind ise tahta muutuda, seepärast sinu blogi ongi väga hea on ausalt öeldud et näed ise vaeva , mitte ei sūndinud täiuslikuna ja kõik on tehtav kui tahe olemas.Tänud meeldiva ja motiveeriva blogi eest??
Hei! Nii hea lugeda sellist kommentaari. Kusjuures kui ma ise kunagi ümmargusem olin, siis ma enda peas lohutasin ennast ka sellega, et nahk on siis pringim ja peenikesed on õnnetud jne jne. Mõistus suudab ikka hästi ära petta meid. Aga täpselt, kõik on võimalik, kui ainult uskuda ja pingutada. Mis su praegune kaaluvahe on selle nö maasuuruse naisega siis? Ja tore, et siia ära oled eksinud 🙂