Ma olen 26 ja mul ei ole lapsi – laske mind maha palun! Martin Helme siin esines mingi aeg sõnavõtuga, et 27-aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element. Kurb, sest ma saan pooleteist kuu pärast 27 ja mul pole vähimatki plaani veel lapsi saada. Hei Helme! Ma olen värdjas!
Kui ma kunagi 9. klassi lõpuaktusel küsisin enda ühe klassiõe käest, millised on ta edasised plaanid, siis ta vastas mulle päris konkreetselt: “Võtan endale rikka mehe, jään koduseks ja saan lapsi.” Ma jäin teda sõna otseses mõttes mokk töllakil vaatama ja ei osanud too hetk midagi vastu öelda. Praeguseks on ta lapsi saanud küll, aga puudu on see rikas mees ja tööl peab ta samuti käima.
Ma ei ole kunagi unistanud sellest rikkast printsist valgel hobusel, kodus istumisest ja pere loomisest. Mulle pole kunagi lapsed tundunud nunnud ja ma ei ole mitte kunagi suutnud ennast ette kujutada koduperenaisena. Jah, tuleb tunnistada, et teismelisena ma olin täiesti veendunud, et 25. eluaastaks elan ma enda majas linnast väljas, mul on 2 last ja tore mees. Noh, unistuste mees mul on, enda korter ka, aga 25selt lasin ma hoopis endale tissid panna. Praegusel hetkel unistab mu mees sellest majast linnast väljas, aga minule tundub õudne elada kuskil tsivilisatsioonist eemal. Kui mu mees mu kätt palus, siis teate, mis oli mu esimene hirm? Et nüüd hakkavad kõik ootama neid lapsi… sest ega me kõik ju abiellume laste pärast ja ühe naise elu tipphetk on laste saamine. Ilma lasteta ei saa olla õnnelik! Pole võimalik!
Mul on selles suhtes jopanud, et mu mees on ainult 23 aastane – jepp! Ära küsi! Ma isegi ei suuda uskuda, et ta nii noor on. Aga ka temale tundub, et tal on veel terve rida tähtsamaid asju, millele panustada, kui laste saamine. Meile mõlemale meeldivad sõprade põnnid, täpselt korraga 4 tundi ja kõige rohkem siis, kui nad uksest välja jalutavad. Lapsed on täiega toredad, kui neil on hea tuju ja energiat palju. Aga reaalsus ongi see, et see kestab 4 tundi korraga ja siis tuleb looduskatastroof.
Don´t get me wrong! Ma olen täiesti kindel, et ma kunagi ka need lapsed saan, aga mis kuradi jant sellega on, et sa mulle neid elu eest peale pead pressima? Vähemalt korra kuus suudab mõni isehakanud sõbranna panna maha kuskil pirni, et “Noh Kaisa, millal siis sina sedapsi jääd?”, “Mees on, kihlunud oled ka, mida sa veel ootad?”, “Lapsed on ju nii nunnud! Saaks koos kärutada.” Kuule fuck this shit ausalt! Kuule kas mind kotib, et sa jooksutossud ostsid, aga ikka jäme oled? Sa lahutad enda meelt sõbrannadega klatšides ja igavusest nokid siis mehega tüli. Sulle ei tundu kahtlane, et mees eelistab õhtuti parem sõpradega saunas olla, mitte sinuga midagi ette võtta? Ma võiksin sulle esitada statistilise tabeli, mis näitab, kui palju rohkem raha ja ajurakke sul alles oleks, kui sul lapsi poleks. Aga see pole minu asi, sest mul on enda elu ja mind ei koti, mida sa teed, peaasi, et sa õnnelik oled! Ja kas ma oleks päriselt su silmis kuidagi rohkem väärt, kui mul oleks kodus laps – või isegi kaks? Tahad minuga koos kärutada ja sõbrannasid klatšida? Unista edasi!
Parim kino oli muidugi üks sünnipäev, kus üks keskealine mees tegi mulle üle laua selgeks, kuidas ma olen juba nii vana ja minu rong on läinud ja ühe naise elu mõte ongi laste saamine ja kui ma sama ei arva, siis ma olen üks mõttetu naine. SELGE! Mul hakkab veri vemmeldama, kui mind kritiseerib sellel teemal inimene, kes pole enda laste kasvatamisega hakkama saanud. Eks kõige kõvemini taovad ikka vastu rinda need, kes tegelikult kardina taga häbenema peaks.
Sama teema on nende kunagiste sõbrannadega siis. Jep! Ma olen jäänud suhtlema üksikute sõbrannadega, kes on saanud emaks. Miks? Tead mulle tundub, et pool nende ajust on automaatselt lastele doonerdatud. Õudne on seda kirjutada, aga nii ma mõtlen. Nii, kui sünnitus on lõppenud, on nad täiesti veendunud, et nad võivad mulle hakata märkusi tegema titeteemadel. Ma saan aru, et sul sünnib laps ja ta tundub sulle maailma kõige nunnum asi üldse, aga… sa ikka saad aru, et see tundub nii ainult sulle eks? Mul pole isegi mõttesse tulnud, et hakkaks enda kassi kellegile sülle suruma või kerjama, et keegi talle pai teeks. Ta on ju ka täiega nunnu, aga ma saan täiesti aru, kui sa karvu vihkad või sulle nii ei tundu. Ja kui mu kass oksendab karvapalle välja, siis ma ei arva, et see nunnu on. Täiega rõve! Mul läheb endalgi süda pahaks… aga kui su laps teeb krooksusid ja paneb su rinnale ketti, siis ma peaks arvama, et see on nunnu, ja et seda peab kindlasti mainima ühisüritustel?
“Kaisa! Kuule mu laps kakas, äkki tahad nii harjutamise mõttes tal mähkmeid vahetada? Sul ju läheb ka seda kunagi vaja?” Kuule halloooo! Mu kass si**us liivakasti – sa ei taha seda ära koristada? Mis kuradi pakkumine see on? Sul endal pole piinlik seda üleüldse välja käia? Öäkkkk! Kuule äkki ma teeks su mehele parem ühe blowjobi, sest ma kuulsin, et sa ei pidanud sellega väga hästi hakkama saama. Mis arvad?
Aga päriselt. Kui ma vaatan ringi enda tutvusringkondades, siis mul tõmbab junni jahedaks – päriselt. Ma tean mõnda üksikut perekonda, kus minu silmade läbi asjad korras on. Ma tean tervet hunnikut naisi, kes on avalikkuse ees need #hässtääg #proudmommy kandidaadid, aga nädalavahetuse tulles üritavad elu eest enda lapsed vanaemade juurde ära sokutada, et siis neile pohmelliga pühapäeval järgi minna. Ma tean tervet hunnikut naisi, kes on lapse saanud, sest kardavad enda sponsorist ilma jääda, ma tean naisi, kes saavad mehe käest nii vanade mälestuste auks iga nädal peksa ning kuidas siis esmaspäeva hommikul lepitakse lillekimbu peale… ma tean naisi, kes tutvustavad enda lapsele iga poole aasta tagant uut issit… ma tean isegi ühte naist, kes sünnitas mehele lapse, sest ta mees lubas talle selle eest Mersu osta. Nagu kui fucked up see maailm on?
Võib-olla kogu see tänapäeva emmede asi ongi mind nii ära ehmatanud. Enda ideaalmaailmas ma tahan olla ema, kes tahab olla ema. Ema, kes ei taha enda lapsi kuskile ära sokutada, kes leiab neile aega ja kes teeb kodust sellise koha, kus nii lastel kui mehel oleks hea olla. Ideaalne ema peaks suutma alati kõrvale jätta enda ego, aga praegusel hetkel ma ei tunne, et ma tahaks seda… ma tunnen, et mu elus on nii palju asju tegemata ja nii palju asju nägemata ja ma ei ole huvitatud enda lapsi terroriseerima, et kuidagi kompenseerida enda unistuste mitte täitumist. Jah – su printsessi kõrva peale on astunud elevant, aga ikka sa topid teda igasugustesse lauluringidesse, sest sinust endast ei saanud kunagi lauljat. Ma ei taha! Ma ei taha olla selline ema, nagu need #proudmommyd on… Ma ei taha olla selline ema, nagu sina, kes sa kurat võiksid enda eluga tegeleda.
Ma lihtsalt pidin selle enda seest välja saama.
Tervitan siinkohal emmesid, kes ei tundnud ennast puudutatuna – te olete väljasuremisohus liik 🙂
Aamen!
Aitäh õhtuse naeruteraapia eest ? ma olen 27 ja mul on aastane laps aga No see jutt oli tõesti hea ✌️
Virisetaksegi kahel juhul- liiga noor ja liiga vana ?
Aga aitäh mõnusa lugemise eest!
Ja kuigi mina sain lapse 20 aastaselt ja no mitte kuidagi ej tundnud ennast siin jutus puudutatuna(õnneks ?), siis ma ikkagi mõistan väga hästi… Mul on lemmikloomade puhul samasugune tunne, nagu Sinul lastega… no võivad nunnud olla ja kõike, aga endale ei taha ja ausaltöeldes pole vaja mulle neid paitama ka tuua- ùldse ei tõmba mind ?
No hallleluuuuuja! Ma ei saaks rohkem nõus olla. Ja jumal tänatud, et teid on siia palju kokku tulnud, kes ei tunne ennast sellest postitusest puudutatuna. Teile peaks medalid tegema 🙂
Sama?Saan paari kuu pärast 28 ja no sain alles hiljuti loengu endast noorema meesterahva käest, mis kurat on mu vigastus, et ma lapsi ei taha?♀️Ju siis pole veel see aeg. Rahu! Minu elu?
Ma ise ootan ka seda nn “klõpsu”, millest kõik tuttavad räägivad… no ei kuule veel 🙂
Haha, nii hästi kirjutatud!! Aga täiega sama! ??
Suured tänud sulle! 🙂
Sattusin sind jälgima Instagramis ja selle kaudu leidsin su blogi. See postitus oli esimene, mida lugesin. Kui aus olla, siis olin sinu teksti ja kõnepruugi pärast šokis, heas mõttes. Sest kui palju on meil Eestis blogijaid, kes lubavad olla ausad, kuid ikka kukub ninnu-nännu välja. Värskendav on lugeda asjadest nii nagu nad on. Kindlasti jään sind edasi jälgima 🙂 Ahjaa, mina küll loengud kunagi eriti ei saanud, kuid esimene laps sündis kui olin 32 … ja väga õige aeg minu jaoks, sest muidu oleks jäänud ära iseendale elamine ja maailmas rändamine!
Tore, et siia sattusid 🙂 No siinkohal jagunevadki arvamused kaheks – kellele tundub minu kõnepruuk ja maailmavaade liiga toores ja kellele mõjub värskendavalt. Arvan, et mõlematel pooltel on õigus oma arvamusele, aga mina jätkan enda joont 🙂 Ma ise kaldun ka arvama, et kui enda elus on nö enda koht leitud, siis leiavad ka oma koha lapsed.
Jumal tänatud. Nii õigesti sõnad ritta seatud, mis mul ammu juba sees. Kuigi olen ka ema?
Ma arvan, et kõik emad, kes suutsid seda lugeda ilma solvumisnoodita, teile tuleks teha kummardus 🙂 Te rokite!
Ma olen lausa 30a ja kindel mees jne olemas, aga ei suuda mõelda ka tittedele veel, õnneks mees samal arvamusel 😀 Minu arust mõned naised muutuvad peale lapse saamist peast täitsa napakaks või siis lasevad oma välimuse käest vms. Eks ma plaanin ka ühe lapse vast kunagi saada, aga loodan, et mõistus jääb siis alles 😀
Aga äge lugemine, Kaisa! Ütlesid ausalt välja, mida kindlasti paljud naised mõtlevad.
No seda enam, kui olete mehega samal meelel. Kui sa juba praegu kardad, et niimoodi võib juhtuda, siis seda enam ma arvan, et sinust saab kunagi täiesti mõistuse juures ja hoolitsetud välimusega ema 🙂 Aitäh sulle.
Kõige tähtsam on teha seda mis meeldib ja elada nii et oled õnnelik. Alati on mõni kade või sinust targem inimene kes tahab sulle selgeks teha kuidas sa oma elu elama pead.
Kuid taaskord hästi kirjutatud.
Edu sulle su tegemistes, tubli oled.
Absoluutselt nõus. Sama palju, kui on inimesi, on arvamusi. Ma pole lihtsalt päris aru saanud, kes need kõige targemad on, kelle sõnu kuulama peaks 😀 Tänud sulle 🙂
Lugesin ja tundsin täpselt ära end, kui olin 20-25, nagu oleks kirjatüki kirjutanud mina. Aga 28 kui suured peod peetud (ja neid ikka jagus aastateks), välismaal elatud, , tundsin, et tahan oma elus muutust ja käis plõks, tahtsin saada emaks. Minu suurim hirm oli, et muutun igavaks, paksuks ja keegi ei taha suhelda. Läks vastupidi, beebi kaasas, reisisin, seltsisin ja trenn personaaltreeneri käe all, nägin välja ilusam ja õnnelikum, kui kunagi varem. Ei soju ma lastest, kui lastetute sõbrsnnadega väljas olen ja oma lapsi ma teistel nunnutada ei palu. Kuid seda kirjatükki oli lausa kole lugeda, usun, et kui jõuad perioodi, kus me kõik käinud oleme, siis sa nii enam ei Lahmi. Olen nüüd 35 ja elu täitsa ok, polegi veel imelikuks muutunud ja vanamehe kallal ka ei noki.
Kusjuures siinkohal olen ma täiesti nõus. Mõni naine puhkeb alles peale lapse saamist nö õide ja näeb nii oma välimuselt kui ka olemuselt palju parem välja kui nooremana. Aga nagu sa kirjutasid, siis tundsid ennast kirjatükis ära nooremana… ja see on täiesti okei, kui sa praegu ei suuda minuga samastuda. Ja muide – su mehel on vedanud 🙂
Täpselt minu mõtted! Olen 27, suvel juba 28. Mehega 10a koos, juba 3 aastat abielus ja minu suurim hirm on lapsed. See, et kogu see lapse ümber trall kui ta käes on hoopis rikub suhte ära. Ma vihkan rutiini ja kodust olemist….depressioon pole ka võõras, seega seda pelgan ka pärast sünnitust.
Mul on mõnel tuttaval ka megatoredad lapsed, kellega ma tõesti naudin aega koos… aga need on pigem erand.
Ühesõnaga… andke aega atra seada ja lõpetage see tittedega survestamine. Amen
Mul tekkis siinkohal küsimus, et kas su mees jagab sinuga su arvamust? Aga no vauuu – 10a koos ja 3a abielus – loodetavasti teen järgi ja lähen möödagi. Kusjuures tegelikult mulle natuke tundub, et kui see trall ära lõppeks, siis võib-olla käiks kiiremini see “klõps” ära. Aga praegu on nagu see peale sunnitud olukord, mis tekitab nagu veel rohkem hirmu ja trotsi.
Iivet ju peab keegi tõstma. 😀 Tõesti ei peaks muretsema sellepärast, et kuna last saada. Ise olen 23. Olen abielus aasta. Enne enda abikaasaga kohtumist mul polnud mõtteski saada lapsi. Isegi talle suhte alguses ütlesin, et jään rasedaks teen abordi. Kuid nüüd kui olen rohkem koos olnud abikaasa ja näinud kuidas ta tegeleb oma esimese lapsega siis tuli kohe lausa isu lapse järele. Võib olla ‘mind lükkaski see, et abikaasal on juba laps ja ta on imeline isa.
Hehee, mees jättis oma “vana” lapsega naise maha ja sa tahad sellisele veel last teha? 😀 ei mõista naisi kes ringilaskjatele lapsi sünnitavad.. Kindlasti see mees jätab ka sinu maha ja läheb uuele ringile, sa väärid paremat. Naised valige oma lapse isaks ausad mehed, mitte ringijooksjad 😛
Miks sa eeldad, et just mees oma eelmise naise maha jättis ja ringilaskja on? Maha jätta võivad ka naised ja ega siis ringilaskmine pole maailmas ainus lahkumineku põhjus.
Sul on õigus.
Aga mina olen kahjuks pealt näinud vaid seda et mehed tahavad uutele ringidele minna ja iga järgnev naine on lahkelt nõus ka kohe sünnitama. Pärast need naised pingutavad üksi titaga ja jagelevad mehe tähelepanu eest.. Pole kena. Enne mõistus ja siis laps, nii on kõigile parem.
Selle iibe koha pealt on muidugi see lugu, et maailm on üle rahvastatud 😀 Eestisse pole millegi pärast need inimesed jõudnud veel. Aga mine sa tea, äkki abielu muudab mindki? Elame, näeme…
Nii super lugemine, olles küll 32a ja 3 lapse ema, olen siiski sinuga nõus 🙂 ,Ise käin tööl,taas koolis, trennis,reisin, pidutsen ja teen kõike seda mida tegin enne lapsi. Isegi uued tissid panin 😀 . Ma vist hoolitsen enda välimuse eest praegu rohkemgi kui enne lapsi. Mind ei näe iial isegi kodus kandmas dressipükse . Ka siis kui lapsed väikesed olid. Minu põhimõte oli kohe selline, et ka mehel peab kodus silmailu olema ja lapsed ei saa iial takistuseks elamast elu,mida tahan, Tunnistan ka seda, et mina näiteks üritan vältida seltskondi või sõbrannasid,kellel on lapsed.Sest siis ei suuda keegi rääkida midagi peale laste. nagu muud elu enam polekski.
Vau, kõigepealt müts maha, sest 3 last on ikka saavutus. Kui vanad su lapsed praegu on, kui küsida võib? Ma olen nii positiivselt šokis su kommentaarist praegu. Sinust sai mu iidol vist just, sest mina käin kodus ainult dressipükste ja mehe T-särkidega – vaene tema 🙂 Aga ülilahe, et sa sellise mõttelaadiga oled. Ainult kõike head sulle!
Täiega õige suhtumine, ma olen küll kolme lapse ema, aga iga naine saab oma lapsed, siis kui ta ise valmis on, mitte siis kui teised tahavad!!!
Tubli naine oled!! 🙂
Siinkohal ma peaksin tegelikult ütlema sulle, kui tubli sa ise oled 🙂
Huvitav postitus. Nimelt esimene, mida Sinult loen. Päris karmilt kokku pandud, aga tegelikult ma saan aru milles sisu seisneb. Sa VEEL /ÜLDSE ei taha, aga keegi ei luba sul sellise otsusega elada. Veel hullem on see, kui mõni meie vanune tahab ja kohe, aga ei SAA … sellest ei saa ju kõigile rääkida, samas kõik peavad vajalikuks küsida. Seega selle postituse pealkiri võiks minu meelest olla pigem, et maha tuleks lasta need küsijad kelle suud see vastus isegi ei toida.
Inimesed on uudishimulikud ja vastikud.
Ma ei saa seda muidugi kindlalt veel öelda, aga ma kaldun arvama, et need lapsed ikkagi tulevad…lihtsalt ootavad oma õiget aega. Täpselt, nõus! Kusjuures ma ei kujuta isegi ette, mis tunne veel nendel paaridel võib olla, kes ei saa mingil põhjusel lapsi. Panid mind mõtlema kohe.
Ma absoluutselt ei loe blogisid. Ma ei tea, mis stiilis blogi sa ise siin pead. Mu sõbranna jagas seda postitust Feissbuukis ja ma pidin selle avama kuna olen 29 ja lapsi ei soovi veel. Pidin selle lingi lihtsalt avama. Ja ma ei pidanud pettuma! Väga väga väga hea lugemine ja aus jutt! Amen! 🙂
Sel juhul ma olen eriti meelitatud, et su pilk siia jõudis. Tegelikult mu esialgne plaan oli kajastada enda trenni-toitumise-fitnessi teekonda ja natuke juurde lisada nö naistejutte, aga elame-näeme. Suured tänud! 🙂
Aamen!
Haha? Lausa lust lugeda Su soravat juttu. Kuigi olen ise ema ja (võibolla!) vahel unustan end titeteemandusest jutustamas, sest see on tõesti suur ja aktuaalne osa mu elust, siis ausõna püüan end talitseaa lastetute sõbrannade juuresolekul. Mäletan hästi aega enne oma beebit, kuiiiiii pingesse võis ajada üks lõputu titejutt?
Samas, peace out Kaisa✌️! Kui sa oled vaba, oodatakse MILLAL OMETI sa endale kaaslase leiad?! Kui oled suhtes, siis oodatakse MILLAL OMETI sa kihlud/abiellud?! Kui oled suhtes/kihlatud/abielus, oodatakse MILLAL OMETI sa lapse saad?! Kui sul on laps, oodatakse MILLAL OMETI sa teise /kolmanda/neljanda lapse saad?! Tean isiklikult nelja lapselist peret, kelle vanematelt siiani küsitakse, et millal järgmine laps tuleb???? Nagu johhaidiiii inimesed, tehke järgi või makske kinni pigem?
Nii tore, et leidsid aega tagasisidet anda. Titejutud on täiesti normaalsed, kui neid on mõistlikus koguses. Mind huvitab ju samamoodi, kuidas sõbrannade lastel läheb, aga kui see jutt langeb juba detailidesse ja venib pikaks, siis muutub see piinavaks. Jaaa, ja kusjuures, kui sa selle nüüd välja ütlesid, siis jaaa! Ma arvan mitte keegi ei saa mitte kunagi rahul olema sellega, mida sa teed või mida sa tegemata jätad. Tulevik on helge 😀
Mina olen ema- 2kordne ka veel. Nimeks Kaisa, nagu näha ja 27 olen juba täis 😀 Täitsa huvitav oli lugeda- mul on vanem õde, kellel ka lapsi pole ning vanavanemad ikka torgivad, et millal siis. Tema pole kunagi suutnud neile lõplikult asja selgeks teha, et aega on veel( ta saab alles 30- pole ju kirstulävel, ega?) Mina sain 1, lapse juba 21 aastaselt ja noorem õde sai 20selt, seega on teda juba 6 aastat survestatud. Tänu sellisele julgele väljaütlemisele julgen arvata, et saan õest ka nüüd rohkem aru ning ehk oskan ise ka vanadele miskit vastu öelda või siis teda kuidagi toetada. Tänks! 🙂
Nii kurb kui naine jääb rasedaks surve pärast 🙁 Aga samas kõige suuremad survestajad ongi just vananevad naised (ja mehed), neile on järeltulijad nii tähtsad, bioloogia värk. Usun et järeltulevad põlved ei survesta enam üldse, praegu on lääne ühiskonnas murdepunkt, vanad veel survestavad lasteteemaga aga uued inimesed muutuvad järjest mõistvamaks. Inimkond saab targemaks ja aktsepteerib igaühe vaba valikut.
Tänud sulle, et sa leidsid aega mu blogi lugeda ja hea, kui suutsin natuke mõtteainet tekitada. Ma arvan, et vanavanematele polegi võimalik sellist asja selgeks teha – ilmselgelt nad ootavad ju lapselapsi. Aga vanaemade ja -isade rõõmuks ju neid ikka tegema ei hakka.
Tubli naine oled! Soovin et kõik naised julgeksid oma tõekspidamiste järgi elada, rohkem eneseusku please. Eriti jube kui naine jääb rasedaks mehe pealekäimise pärast. Mehed sünnitagu ise kui suur lapsevajadus on, aga jätku naised rahule. Naistel on õigus ise oma keha üle otsustada. Ja nii ongi!
Nõus! Kuigi ma arvan, et palju rohkem naisi on jäänud rasedaks niimoodi, et mees pole tahtnud isaks saada. Aga see selleks. Ma arvan ka, et see, mida me teeme enda kehaga on ainult meie enda asi. Aitäh motivatsiooni eest! 🙂
“ma arvan, et palju rohkem naisi on jäänud rasedaks niimoodi, et mees pole tahtnud isaks saada.” Ma arvan täpselt sama, lihtsalt see on sellepärast et naistel on ainult teatud aeg mil nad rasestuda saavad. Ja kui mees sel ajal (veel) lapsi ei taha, miks naine peaks tema pärast lastetuks jääma? Kui teist meest ei taha? 🙂 Tean neid luguseid liigagi hästi: mees ei tahtnud last, naine ei sundinud peale, elasid rõõmsalt koos, lõpuks mehel tuli suur titeisu aga naine nii vana ja ei rasestunud, mees jättis maha ja tegi nooremaga mitu titte. Mis sa sellest arvad? Mina arvan et see on ebaaus.. Sama ebaaus nagu laste pealesundimine.
Kui Redditit või muid taolisi lugeda siis leidub väga palju rasedaid naisi kes on väga õnnetud ja kurdavad et ei taha rasedad olla aga mees sundis ja nad jäid nõusse, alles hiljem said aru et see on viga..
Kui varem määrisid naised lapsi pähe siis tundub et nüüd määrivad mehed lapsi pähe.. Isegi mersude eest.. ..ja osad naised on nõus.. Sellises kahtlases suunas heaoluühiskond liigub.
Ma olen võib-olla liiga sinisilmne ja võib-olla minu mees on mingilt teiselt planeedilt, aga ma siiski arvan, et suhte point ongi see, et mõlemad inimesed saaksid selles suhtes õnnelikud olla. Ja ma arvan, et kui ühe inimese südamesoov on lapsi saada ja teine inimene seda ei mõista, siis sellisel suhtel tulevikku pole. Mina jätaks selle suhte kus see ja teine. See pole üldse võrreldav teema, aga mina enda peas ei kujutaks elusees ette, et ma kulgeksin enda mehega kuidagi teises elutempos. Kui mu mees ei peaks lugu normaalsest toidust, unest, trennist, siis kuidas me üldse koos eksisteerida saaksime? Kui meil ei oleks ühiseid visioone või huvisid, siis kuidas see suhe üldse toimida saaks? Kui mees ütleb, et tema tahab lapsi 10a pärast, aga mina tahaks juba praegu, siis kas ma päriselt ka ootaks siis 10 aastat? Ma kahtlustan, et mitte.
Aga lase siis emakas välja lõigata kui lapsed nii kohutavad on. Siis pole kunagi sellist ohtu ka, et “tööõnnetus” võiks juhtuda ja bikiinivormi ära rikkuda. Tujurikkujal oli kunagi selleteemaline väga andekas sketš kus üks naine oligi hädas, et oli vaja lastefarmerit, et oleks rohkem aega bodybumpis ja fitnesis käia, et mis mõttes mingi räbala peale oma hinnalist aega raisata?
Tubli, sa jõudsid vist isegi kaks lõiku enne ära lugeda, kui näpud klaviatuurile lõid. Võid endale pika pai teha. Kui kunagi aega saad, siis võid artikli lõpuni ka lugeda.
Huvitav miks mehed, kes lapsi ei taha, vasektoomiat ei tee..?
Eesti seadus ei luba enne 35ndat eluaastat terve naise emaka kallale minna.
Mina arvan, et ei ole nii kiiret nende lastega.
Ma saan 30 ja pole ka veel lapsi.
Küll te Kaisa leiate endale kunagi selle õige, kellega lapsi saada.
Mulle tundub, et meestel on kuidagi laadnam selle lastevärgiga. Mehed on nagu hea vein, mis ainult ajaga paremaks läheb 🙂 No selle viimase pärast ma ei pea muretsema, täiesti olemas, ainult aega oleks natukene vaja 🙂
Aru ma ei saa, mis seltskondades inimesed liiguvad, et neid koguaeg nii tohutult survestatakse laste saamisega!? Enda arust on mul päris suur tutuvusringkond, suur suguvõsa jne ja olen 29a püsisuhtes, ei ole keegi küll kunagi survestanud või etteheiteid teinud, et miks mul iuba last ei ole. Pigem paar inimest niisama uurinud, kas on laste plaani ja kui vastan, et mitte, siis keegi ei torgi edasi. Ja mul küllalt lastetuid tuttavaid ja ei tea küll, et mingi survestamine käiks. Tänapäeval on nii normaalne, et lapsi saadakse 30+ vanused. 20ndates inimesed on ju noorukesed veel 😀 Mulle tundub, et naised ise mõtlevad oma peas välja, et kõik survestavad neid, sest nad salamisi juba ise mõtlevad laste peale…
Ma just tahtsin tuttavaks saada sinu sõprade ja suguvõsaga 😀 Väga eluterve mõtlemine ja mulle meeldib su lähenemine asjadele. Viimasele mõtisklusele teab igaüks ise vastust… ma ajaks tagasi, aga ma ei saa kõikide eest rääkida.
http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/martin-helme-27aastane-lastetu-naine-on-uhiskondlikult-kahjulik-element?id=74561045 Mart ja Martin Helme ei ole üks- ja seesama isik.
Nägin, et olin sildistanud vale nime, aitäh 🙂
Yes, really. I join told all above. Let’s discuss this question. Here or in PM.
short hair brunette
Super! Lugesin postitust postimees.ee pealt ja kohe pidin ‘siia’ tunnustust avaldama tulema. Kiidan ja väga hindan seda jõulist ning otsekohest siirust.
Eriti meeldib võrdlus on kassiliivaga ja seda juba ilma intrigeeriva ‘blowjob’ viiteta (ja ma hindan viimast väga!) ;D
Veelkord suured kiitused ja loodan, et ei pahanda, et seda postitust oma FB lehel jagasin 😉
*Vb oleks ka ilma isata lapsi vähem, kui kõik kohe peale vanemate kodust lahkumist, pere ei tahaks ‘mängida’…ning siis avastades fakk, oma elu ja jooksmised jäid tegemata… selle ‘mängu’ pooleli jätavad..?
Suured tänud toetuse eest 🙂 Olen igati su kommentaariga nõus ja aitäh jagamast.
Lugesin vist oma 2 korda algusest lõpuni selle teksti läbi ja vist 5x sirvisin veelkord.. Ma täiesti mõistan ja saan aru sellest, suht häiriv on see survestamine ja see lapsesaamine on iga inimese enda asi.. Ma küll ise ennast selle tekstiga ei võrdle, sest ma veits teistsugune vist :D. Ka minul pole ümberringi olnud inimesi, kes lastega peale käiks või pommitaks pidevalt, et kuna ma ise neid saama hakkan või pole nii tõsiselt seda ise märganud/teadvustanud.. Samuti mängib rolli ka minus see, et ma olen terve elu olnud nö “lasteinimene”, ehk siis hoopis vastand paljudele teistele- pigem kui seltskonnas on laps (eriti veel näiteks imikueas), siis olen mina just see, kes tahab seda last pigem nunnutada, hoida ja anda vanemale hetk aega teistega jutustamiseks ja tõesti isegi heameelega võin selle mähkme tal vahetada (nö harjutada). Nagu ma ütlesin, ma vist imelik 😀 Hetkel olen 25 ja muidugi ka ootan oma esimest last, keda ma ka ise väga tahtsin ja keda ka mees tahtis. Lihtsalt üks hetk tundsin, et kõik on stabiilne ja korras ning vaja oleks pisikest, kuid suurt muutust elus. Kordagi pole kahetsenud, et rase olen nüüd. 🙂 Hetkel pole ka täheldanud seda, et ainult vatraks oma sõbrannade hulgas rasedusest või pressiks ka neile seda peale. Elan oma elu, mitte teiste oma. Ma ei näe sel mõtet, sest lapsi saadakse ikka enda pärast siis kui on selleks õige aeg ja tunne, mitte kellegi teise survestamisel ja inimesed võiksid sellest aru saada. Minu enda suurim lootus on ainult see, et kui ma muutunud tüütuks oma lapsega (kindlasti ei sunniks ma neid mähkmeid vahetama, või peale toitmist krooksutama- see on minu laps ja ise pean temaga tegelema) sõbrannade hulgas, siis nad võiksid seda ka ausalt öelda, sest kindlasti leiaks mingi lahenduse.
Tuleb olla tõesti aus ja konkreetne, kui keegi pressib peale, siis julmalt tõmmata pidurit ja tõesti kasvõi julmalt käed rinnale panna ja öelda- aitab. selleks on õige aeg, siis kui mina seda tahan ja seda tuleks austada. Punkt.
Loodan, et su ümber olevad inimesed rahunevad nüüd maha ja tõmbavad ka tagasi. Seega kõike head ja paremat sulle 🙂
Suured tänud pika ja avameelse vastuse eest. Mul on hea meel, et oled leidnud elus endale koha ja nüüd ka pere planeerid. Olen absoluutselt nõus. Ma olen aus ja konkreetne ka päriselus, mitte ainult blogis, seega olen juba päris paljusid tutistanud ning päris paljud vist juba kardavad mind selle titeteema pärast. Pole hullu 😀 Sa oled täpselt see eluterve inimene, keda ma postituse lõpus tervitasin. Kõike head sullegi 🙂
Oled tohutult motiveeriv naine. Su mõttemaailm on väga vinge! Kirjutad ausalt ja ehedalt asjadest nii nagu nad on – super lihtsalt!
Su otsekohesus on nii värskendav võrreldes muude blogidega. Elan Sulle väga kaasa! Jätka samas vaimus!
Postiivseid inimesi, kes on oma eluga nii rahul, on nii hea vaadata!
Vauu, seda on küll väga meelitav kuulda. Ma üritan hoidagi seda joont, et ma ei hakka kuskilt pastakast midagi välja imema ja kõike glasuuritult kaunistama. Nõup! Tuleb välja täpselt see, mida ma mõtlen ja lugeja enda asi on siis otsustada, kas ta sellega nõustub või mitte. Mul on hea meel, et sa lugesid välja siit selle positiivse noodi, sest ma päriselt ka olen täpselt praegu ja täpselt sellist elu elades õnnelik 🙂
Suurepärane lugemine!
Väga aktuaalne teema minu ja mu kaaslsel viimased paar kuud (26a & 29a). Nii hea on lugeda, et on ka teisi naisi ja mehi kes ei tee lapsi lihtsalt laste saamise pärast. Hakkasime kaaslasega arutama, et miks inimesed lapsi saavad? Pole ühtegi ausat põhjapanevat vastust lastevanematelt…
Lugesin su postituse kaaslasele ette ja südamesse tuli selline rahu. Tean, et saan kunagi emaks, millal see juhtub, täna ei tea ega tahagi teada. Selle asemel otsustasime võtta koera, siis ei teki küsimusi, et millal siis lapse saate? 😀 Juba saime, nelja jalaga. Temast saab meie seltsiline kes on meile toeks, lastele pead olema sina kogu maailm, ma ei ole selleks valmis.
Aitäh veelkord!
Väga suurepärane vastus! Ma olen täisti kindel, et küll tulevad teil need lapsed ja küll tulevad meil ka, aga täpselt siis, kui me arvame, et selleks on õige aeg. Mul on nii hea lugeda, et reaalselt kellegile oli kasu ka selle postituse lugemisest. Aitäh sulle 🙂
Ma olen küll ema, aga kohe mitte kindlasti see #proudmummy tüüpi ema ja ma nii naersin su postituse peale ja ainus mida ütlen on, et su mõttekäik on ikka nii õige kui veel olla saaks! High Five selle peale!
Ja ma teen sügava kummarduse sellistele emadele nagu sina. Huumorimeel on alles ja suudad näha mu tekstis seda põhipointi, mitte rünnakut 🙂 Sa oled vapustav! 🙂
Esimest korda loen su blogi ja woww! Minu mõttekaaslane! Mul on 1 laps kuid…iga jumalama kuu, kui mitte nädal, pean ma mõnele nolaiferile seletama miks ma abielus ei ole , sest laps ju on…mõni julge on öelnud et ma elan patust elu-lapsega ja mitte abielus.
Liiiiiga tihti kuulen ma küsimust, miks ma juba teist last ei saa, laps kasvab ja tahab mängukaaslast…nagu mida helli. Minge tööle või otsige omale hobid #proudmummy’d . Mina tunnen ennast hästi, kõik on nii nagu ma olen soovinud…ja kellegi ütlemise peale ma küll uuesti rasestuma või abielluma ei hakka 😀
Isssssandjumaaaal! Palun A4 seletuskiri nüüd siia, mille kuradi pärast sa abielus pole? Ja teine A4 tuleb teemal “teine laps” 😀 Nagu ma aru saan, vahet pole, mida sa teed või ei tee, ikka on häda. NO ikka on halvasti, ikka pead aru andma. Kurat küll 😀 Tulevik ei ole helge…
Mina ei ole kunagi aru saanud mik ma peaks last tahma ? Ainuke kelle eest mul on elus õigus otsuseid teha, olen mina ise. St – kui ma loon kellegi uue ja siis hakkan teda enda järgi voolima…eee, mulle ei meeldi kunagi kedagi ümber teha. Inimene on ilge egoist ja emotsioonidel põhinev organism – kogu aeg tahab midagi – küll reisile, küll kutsikat ja uut kleiti. Siis mingi hetk mõtlb, et oo, teeks uue inimese. Aga kes tema eest vastutab? Äkki ta ei taha iialgi Sinu moodi olla ega üldse sellises maailmas/ pereski kasvada ? See oleks kuidagi väga egoistlik otsus minu jaoks. Mingi ego rahuldamine. Ja maailmal pole küll sooja ega külma kas sul on laps või mitte – maailm on niigi ülearhavastatud ja paarikümne aastapäras on Euroopa niikuinii moslemimaa, kuna nemad sigivad hirmus kiiresti.
Ainuke, keda ma saan kamandada olen mina ise ja minu otsused peaksid mõjutama nii palju kui võimalik ainult mind.
Täiesti õige jutt sul.
Lapsi saadakse loomalike instinktide tungil. Ma ka eelistan oma madalate loomainstinktide asemel end harida, silmapiiri laiendada ja rahu leida? oma nõmedaid geene pole mul vaja edasi anda, isegi kui jään igavesti üksinda siis see on okei. Peaasi et leian rahu ja mõnusa kulgemise.
Vau! Ma lugesin selle kommentaari 2x läbi ja ma ei oska ikkagi mitte midagi öelda. Nagu puuga oleks pähe saanud – sa oled veel ausam ja otsekohesem kui mina 🙂
Totaalselt nõustun sinuga Kaisa! Tore et oled suutnud head sisukohad ritta seada, kuigi jah kohati päris vänge suuvärgi saatel, kuid siiski kiidan heaks. Mina 28a olen samal seisukohal, et minu jaoks on hirmutav, kuidas ilusad haritud naised lapse saades muututavad pm napakateks- kõik nende arutelud on sisiustatud vaid lasteteemadel, nad ei ole enam objektiivsed millestki muust rääkima ega huvituma. Lisaks on paha vaadata kuidas mehed on jäetud ilma igasuguse helluse ja tähelepanuta ja neid kasutatakse ära vaid rahakottidena, sellest ka meeste liikumine järgmise naise juurde. Me kõik oleme inimesed, kes soovivad tähelepanu ja hellust. Lapsed on imelised olendid, kes väärivad jäägitult sinu tähelepanu ja armastust, see et sa paned lapse tahvelarvuti ette, et ise messengeris istuda ei ole minu jaoks parim varint. Ideaalis tahan enne enda unistused ja soovid täita- oodata seda hetke, kuniks tunnen et nüüd olengi valmis lapsi saama. Sel hetkel kui see juhtub, pühendun pereelule, samal ajal ka kõik e muud edasi tehes ja mitte oma lastetuid sõbrannasid survestades. Las igaüks elab ise enda elu, ilma teiste kallal nokkimata.
Sinu sõnad on täpselt nagu minu suust tulnud. Kirjutan alla ja olen igati nõus. “Ideaalis tahan enne enda unistused ja soovid täita- oodata seda hetke, kuniks tunnen et nüüd olengi valmis lapsi saama.” AAMEN!
Tänud julguse ja aususe eest! Olen 47 ja lastetus on minu teadlik valik. Väidetavalt pidi kunagi saabuma meeletu kahetsus. Siiani pole saabunud, ootan põnevusega! 🙂
Hahahaaaa, ma sain praegu hea kõhutäie naerda. Kuidas sind risti pole löödud juba? 😀
Thank You!! ?? Hakkan ka kohe selle postituse peale Sind followma!
Ainult muusika minu kõrvadele 🙂 Aitäh.
Aamen!!!!!! Olen ise samuti ühe lapsega aga täiesti nõus kõigega mis siin kirjas! Ja vb on minust natuke silmakirjalik nõustuda selle osaga, et osad emad kaotavad mõistuse ja muud maailma enam ei eksisteeri.JAH mulle on ka minu laps mulle maailm, aga ma ei arva, et teiste jaoks peaks olema. Tahaks sõbrannaga rääkida ka girlstalki, mitte ainult kuulata, mida ta laps täna ütles ja tegi ja issand kui naljakas see oli..Sorry, sinu jaoks ongi naljakas aga mitte minu. Ja muidugi lastega emad jagavadki oma kogemusi ja päeva AGA mitte 24/7. Julm noh 😀 Ma ei tea , mul pole vajadust jagada tervele maailmale mitu hammast tal on vöi mitu magamata ööd meil on, siis ma ei saa aru miks osad arvavad, et nende tittede elu peab kõiki huvitama detailselt.
Issand see kommentaar kölab nüüd nii koledalt, aga no nii on!
Siin ongi minu meelest vahe nendel proudmommydel ja emadel. Need esimesed võtavad minu kirjutist kui rünnakut nende vastu, emad aga saavad hea kõhutäie naerda ja saavad aru, et see postitus ei käi kuidagi nende pihta. Laps peabki olema ühe ema maailm ja see on normaalne. Sa ei kujuta ise ka ette, kui hea meel mul seda kommentaari lugeda on. Palun rohkem eluterveid inimesi siia maailmasse, palun 🙂
No mul on samuti hea meel, et lõpuks kuskil keegi selle teema nii õigesti kokku võtab.Ja no rohkem võiks tõesti selliseid naisi olla, kes mõtlevad peaga. Just nagu sina, et laps ei ole iluvidin, mis ilmtingimata olema peab,igale ühele oma,kes tahab,kes mitte.Absoluutselt ei näe probleemi.
Hästag proudnommy ja hästag täiskohaga emme 😀 : D
Olles kolme lapse ema ? siis väga lahe postitus. Meie saime kaksikud peale 10a kooselu, et see küsimuste laviin mis eelnes oli päris kohutav, sest no 28 ja ikka pole lapsi? ja pesamuna tuli 5a hiljem aga tead, mis on naljakas, nüüd küsitakse et millal neljas tuleb??? No wtf? Elage oma elu ? mina treenin oma esimeseks ironmanniks ja naudin elu lastekarjast hoolimata ja koos nendega ? edu sulle kirjutamisel
Vauuuuuu! See on selline võistlus, mis tõmbab minul sõna otseses mõttes jahedaks. Tõsine inimvõimete proovilepanek – väga lahe! On võimalik sinu teekonna kohta kuskilt lugeda? Hoiaks hea meelega ennast kursis. Ja no õige! Ma arvan sinust on su lastele ikka megahea eeskuju ja teistelgi on, mida õppida 🙂
No minu blogi ilmselgelt kahvatub sinu otsekohesuse kõrval 😀 Ma olen see ninnunännutaja 😀 aga kui ikkagi tahad järjekordset igavat blogi lugeda siis siin -https://regiinatrennijutud.wordpress.com/ või noh vaata ravialla siis on põnevam ka vb 😛
a tead, mis mulle sinu juures meeldib 🙂 Kui sa trenni teed siis oled nii mõnusalt keskendunud, ei käi peegli ees poosetamas ja pilte tegemas 😀 Vaid punnitad, nii et higilappab ja krimass ees 😀 Noh ehedalt noh 😀 Eks ma teinekord lehvitan Spartas 🙂
No sa oled nüüd ehtne näide, kuidas ma olengi totaalselt pime inimene, sest ma võin vanduda, et ma pole sind Spartas näinud. Aga samas ma ükspäev ei märganud isegi, kui mu mees trenni tuli, enne kui ta mulle otsa jooksis… et see vist ongi normaalne minu puhul 😀 Tule lehvita jaaa! No ma räägin, kes on need inimesed, kes trennis ilusad välja näevad? Nagu päriselt? See ei ole võimalik ju 😀
Mis inimestest sa ümbritsetud oled?! 😀 Lugesin neid erinevate emade kirjeldusi, ausõna, ei kõla nagu sama maailm, milles mina elan…
Kuule anna enda maailma koordinaadid, ma tuleks koliks ümber 😀
)))))))))) no puedo creerle:)
college tranny loves cum!
Milline vabastav lugemine.
Olen 27 ja lapsi ei ole, aga iga päevaga tunnen üha rohkem survet selle pärast, et mis naine ma selline olen, et ei ole. VAnus juba selline ju,
Parim pirn sellega seoses- eelmine nädal sõbranna ema nii muuseas, soovitas, et äkki ma peaksin hakkama lapsendama, sest ei saa ise lapsi ju!? 😀 eeeem,.. misasja?! hallooo!! 😀 Et siis tehakse juba selliseid järeldusi, sest n.ö. vanasti juba olid sel ajal kolm last, abielus ja muidu tubli perenaine.
Aitäh Kaisa selle otsekohese lugemise eest.
Kuule ära jama, mul on vähem kui nädala aja pärast sünnipäev ja 27 koidab. Oota mida ma just lugesin praegu? Lapsendama? Appi, no see on mingi järgmine tase juba. Sellist ideed pole mulle veel keegi serveerinud. Kuule jaa, mis selle vana ajaga üldse on? Jah mu emal oli samamoodi selles vanuses 3 last ja mu vanavanaemal oli selleks ajaks 11 last, aga siis? 😀 Mu tütar (poeg? kes iganes) suure tõenäosusega saab vanemaks alles keskeas ja siis? Aga no tead hea on kohe lugeda, et minu probleemid on siis palju väiksemad võrreldes sinu omadega 😀 Halleluuja!
Olen jälginud su instat ja täna sattusin blogi lugema! Super tekst! Kiidan! Krt tõesti pole see kellegi asi millal naine lapse saab ja kas üldse tahab neid! Mina kuni endometrioosi avastamiseni ei soovinud ka emaks saada aga peale seda mõtlesin ümber. Olen 25 aastane ja poja saab 3 aastaseks. Jh ma ei tahagi rohkem lapsi ning oi kui suuri silmi tehakse selle peale. Tahaks nii mõndagi krõbedat öelda aga olen vait olnud! Jh ma samamoodi ei taha seda tite värgendust rohkem läbi teha. Keep going girl!
Väga hea kommentaar ja aitäh selle eest. Nagu ma aru saan, siis vahet ei ole, mida sa teed või ei tee – rahule ei jäeta ikkagi. Tavaliselt just kui naine emaks saab, siis hakkab just seda titevärgendust nagu hindama ja igatsema, aga näedsa. Aga iga asi juhtub elus põhjusega ja võib-olla oligi seda kõige halba just vaja, et mingeid prioriteete muuta. Ja ma sülitan nüüd kolm korda üle õla. Võib-olla mu prioriteedid polegi paigas veel, täiesti võimalik…
Lisaks juurde selle kuidas ma ei kannata seda ninnu-nännu-tuti-pluti tooni kuidas emmeksed oma linnupoegadega räägivad. Oi sa mu tupsuke lähme peseme kännud puhtaks. Oi sa mu tibuke tõmbame musi puhtaks vms. Jaa siis veel see et igast sammust tuleb fb märge jätta ja pilte lisada. Pole huvitav vaadata kakast last ja emme õhetab rõõmust. Poja väiksem oli siis ma lausa vältisin teisi tite mammasid. Ma ei suutnud ainult seda tite juttu kuulata. Paha lausa hakkas. Jh oma pojast võiks ma raamatu kirjutada aga tahaks ikka inimese kombel vestelda. Jaa ausalt mul meestest kahju kelle naine peale sünnitust ogaraks muutub ja elu tiirleb-pöörleb lapse ümber. Päris nii ikka ei saa. Isegi psühholoogid on öelnud et enne kõike tuleb paarisuhe ja siis laps. Kui mehe ja naise vaheline suhe on harmooniline on ka laps õnnelik. Kahju meestest kes ligi aasta seksi ei saa! ? Jaa üle üldse võiks tulla pilvede pealt alla ja rääkida ausalt mida tähendab lapse kasvatamine. See pole teps mitte lihtne. Emadus on kurnav ja vägagi. Laastab tugevalt kui pole piisavalt tugiisikuid.Pole lihtne mudilasega kes avalikus kohas röökima pistab vms. Laps on rõõm aga samas pole imestada et paljud naised valivad lastetu elu. Kõik pole loodud krunn peas pliidi ette vaaritama jaa tema ümber mitu põngerjat toimetamas. 🙂 Elame avatud ühiskonnas kus ei tohiks ükski valik olla tabu!
Vauuuu! Ma tahaks selle peale aamen karjuda. Tõsiselt. Täpselt nii ongi, mina ei tea kuidas need aasta titemammad jõuavad üldse intagrami neid täiuslikke pilte voolida, sest laste kõrvalt ei jää ju selleks lihtsalt aega. Kogu see emadus on minu meelest ka kuidagi nii roosaks ja rõõmsaks üritatud puhuda, sest ma ei tea ühtegi ema, kes oleks roosa ja rõõmus ja ilusti puhanud ja värske. No pole olemas! Aga paarisuhte koha pealt ma olen nõus, olen isegi kuskilt kuulnud seda ja olen absoluutselt nõus. Kui ainult lapsele keskenduda, siis suhe kannatab ja kui suhe kannatab siis kannatavad lapsed. Ja kui mina ühel päeval hakkan enda laste “kännusid ja mummusid” pesema, siis laske mina maha 😀
Kõige hullem on veel see, et kui sul ongi laps, hakkab pihta jutt, millal väike õde või vend tuleb ja plää-plää-pläää.
Ise olen 30 ja mul on 2 last, aga kohati tundub, et inimesed, eriti need, kes ka emad on, arvavad, et teisi jututeemasid ei tohikski olla, kui ainult lapsed ja nendega seonduv. Nt kui ma lähen välja, siis miks kuradi pärast on vaja ikka ja jälle hakata lastest rääkima??
Imelik, et abielu ja lapsed on nagu lahutamatud, kui abiellud, siis peavad laosed tulema või kui lapse saad, siis PEAD abielluma- ei pea ju, kus see kirjas on??!!
Kaisa, Sinu seisukoht mulle meeldib, sest lapse saamine on isiklikasi ja séda teab igaüks ise, millal, kus ja kellega selle otsuse vastu võtab 😀
2 last on ju täiesti piisav? Ei? Milleks neid rohkem vaja on? Ma ei tuleks enda peas selle pealegi. Aga okei. Jaa, naised kipuvad unustama, et nad on küll emad ja see on fantastiline, aga nad on ka naised! NAISED! Aga aitäh nii hea kommentaari eest 🙂
Ma saan su mõttemaailmast aru . Siia riiki ei tahaks enam ühtki last ausaltöeldes sünnitada – peab au andma neile kes jäävad truuks oma otsusele neid üldse mitte saada. Mina sain lapse 17-aastaselt, ja nüüdseks on sellest möödas juba 6a. Alles praegu ma tunnen et mul hakkab mu oma elu vaikselt nö “tagasi tekkima” . Olen olnud selles “proudmommy” situatsioonis ja kanaema kes netis titehilpe müüb ja no… ma ise ka ennast ei tunne ära kui ma ajale nüüd tagasi vaatan. Või kui vaatan nt oma hiljuti sünnitanud sõbrannasi – kas ma olingi päriselt ka selline “tibuemme” kes titega koos “püksi pissis” ja kellel “esimene hammas tuli” . Nüüd näen kõrvalt seda koguaeg – ja mulle ei meeldi see. Ma ei ütle et ma oma last ei armasta- ta on kogu mu maailm, kuid teist korda ma kogu seda “koduse emme” tralli ilmselt niipea kogeda ei taha
Mis survestajatesse puutub siis mul alguses oli teistmoodi- oli selliseid tuttavaid “oii, lastel oleks ikka koos ju tore kasvada, mis sa selle teisega ikka viivitad” , kes ise endal vist sarisünnitamise käigus pressisid ka omal ajud ühes lapsega välja. No aru ma ei saa , mul alles paranesid rebendid ãra ja juba hakatakse mingi teise lapse juttu ajama .. Ja sellist juttu kuuliski ainult sellistelt kes siis ise neid lapsi vorpisid 1-2 aastaste vahedega
Niiet, kui sulle käivad närvidele küsimused “millal lapse saad?” , siis tea et kuskil tüüdatakse mind pärides millal ma teise(või kolmanda saan) ? .
Aga su viisakust nende suhtes on imetlusväärne- ma ei suutnud küll viisakaks jääda inimese suhtes kes mult päris millal teine tuleb kui esimene laps kõigest 9-kuune oli?
Hahahaaa, no nii tore lugemine, aitäh sulle! Ma sain korraliku kõhutäie naerda ja veendusin taaskord, et vahet ei ole, mida sa teed, ikka on valesti – ikka on kellelgi häda.
Hei Kaisa!
See oli tõesti hea lugemine, sest ma tunnen täpselt sama 😀 Mina olen naine, kes lihtsalt ei saa lapsi loomulikul teel ja isegi mulle suudetakse nina alla hõõruda, et millal sa siis selle lapse ükskord saad, et sa juba hakkad vanaks jääma, kuigi olen 26 ja kohe kohe 27. Leian samuti ,et lapsele tahaks rohkemat pakkuda, kui ma hetkel suudaksin. Noorena tahtsin ka emaks saada kiirelt, kuid hetkel ei käiks ma kõrgkoolis ja ei töötaks samaaegselt heas ettevõttes.. Ma parem arendan end, et oma lapsi tulevikus kunangi samuti suudaksin väärikalt kasvatada.
Ja võib-olla ei olegi mulle lapsed mõeldud 🙂 Võib-olla olen ma üldse karjäärimutt 🙂 seega (Y) hea kirjutus.
PS! Spartas näen Sind ikka tihti tublisti trenni tegemas 🙂
Tervitades
Chris
Nii tore, et kirjutasid! Ma mõistan nii ühte poolt, kui teist poolt ja ma ei saagi aru, et mina ei lähe ju ette heitma kellegile, et tema enda elu on kuidagi “poolikuks” jäänud ja miks keegi peaks mulle ette heitma, et mina ei soovinud sellist rada minna. Ei tea. Äkki ma pole isegi laste jaoks mõeldud? Kurat seda teab. Ma ei tea isegi, aga las ma saan sellest ise aru. Ooo, tule ütle teine kord tere – ma olen ise nii pime kana, et ega ma enda ümber teisi ei näe ju 😀 Tervitan vastu ja spartakad rokivad! 🙂
Minul ei küsinud niiväga sõbrad või sugulased vaid töökaaslased hoopis mis on eriti nagu… imelik. Kui lapsepuhkusele jäin siis nüüd ootavad tagasi. Otsustagu ära 🙂 kohati mulle tundub et see nagu niisama mingi suusoojaks jutt ka kui muud öelda ei oska
Hahahaaa 😀 väga hea. Kuule võib-olla tõesti, pole midagi tarka öelda, siis küsitakse laste kohta. Võimalik 🙂