Ära söö ennast jõuludel seaks!

Veel mõned päevad aega jõuludeni. Plaanid tehtud? Lähed maale vanaema juurde? Peale seda sugulastele külla? Vahepeal võõrustad kodus külalisi? Mis menüüs on? Rasvane seapraad, mulgikapsad, verivorsid, kartulisalat, rosolje, snäkivaagnad, magustoit, vein… mis veel? Täispauk laks ikka eks? Lõppude lõpuks võidab ikkagi see, kelle kodus on kõige rikkalikum peolaud ja kes kõige rohkem põrsaks ennast sööb.

Täna on 21.12.17 ja mul pole veel õrna aimugi, kus ma enda jõulud veedan. Fakt on aga see, et raudpolt katan ma jõululaua kodus ning võin mürki võtta, et astun ka mõne tuttava juures toimuvalt jõulutrallilt läbi. Enda toidukaalu jätan ma heaga koju ja kuskil keset peomöllu ma hapukapsast kaaluma ei hakka. Kindlasti proovin ma ära glögi, sest mingil imelikul põhjusel see nii isutab, aga kuidas ma need jõulud siis üle elan ja kuidas sina võiksid need üle elada?

Teate ma ei söö juba sealiha päris pikka aega. Ma valmistan alati kodus kana või harva ka kala või veiseliha. Ma ei tea mis keiss selle sealihaga on. Kunagi ammu ma hakkasin juba tundma, et peale sealiha söömist hakkas raske ja kuidagi maitse poolest mulle meeldivad ka muud proteiinid rohkem. Küll satun ma aga päris tihti mehe taldriku kallale, kui ta on endale just ahjus teinud mingi prae või väljas tellinud midagi. Ja pea iga kord ma võtan ta taldikust ampsu ja siis pean jälle tõdema, et välimus oli taaskord parem kui maitse. Mille kuradi pärast ma seda sealiha siis nokin, kuigi ma tean, et see mulle ei maitse? Haige.

Aga mis imeasi see jõululaud siis on? Täpselt need samad asjad, mis igal aastal. Täpselt samad asjad! Sa võtad endale taldriku ette ja kuhjad selle triiki täis kõikvõimalikke suupisteid, lihasid, salateid ja mida kõike. Sa tead täpselt, et see tädi tehtud sült on iga jumala aasta sama maitsega ja selles pole mitte midagi erilist. See verivorst ja seapraad on täpselt samad, mis olid eelmine aasta – mitte midagi uut, ikka endiselt rasvast läbi imbunud ja mitte mingit maitseelamust ei paku. Vanaema on küpsetanud jälle 3 erinevat kooki ja kringlit, mis pole aastatega muutunud ning taaskord – oli see rosinakringel siis midagi erilist? No päriselt? Kas oli? Ja need snäkivaagnad ja singirullid ja täidetud munad on nagunii laual igal üritusel, ei ole ju mõtet ennast neid täis tankida, nagu homset päeva poleks. Homne päev tuleb – aga sa tead ise ka kuidas. Astud kaalule, hüppad sealt ehmatades maha ja oled mitu päeva suures masenduses. Miks sa teed seda endale?

Kui sa nüüd arvad, et ma näksin jõululauas ainult porgandit, siis unista edasi. Küll aga langetan ma märksa paremaid valikuid, kui teised seda teevad. Jõuludel ülesöömine on täpselt sama nagu iga teinegi ülesöömine. Need ülesöödud kalorid muutuvad su kehal täpselt samamoodi pekipolstriks nagu igal teiselgi päeval ning sa tunned ennast järgmisel hommikul täpselt sama s*talt nagu tunned sa iga jumala kord, kui sa oled enda mao lõhki õginud. Tahaks nagu uue aasta pidustustel kleidis ju inimene välja näha, mitte siga? Mis arvad? Teeks enda kehale ja enda enesetundele teene ja ei läheks nendel jõuludel lolliks?

Aga mida siis teha? Tegelikult polegi vaja midagi kaelamurdvat leiutada. Kas sa teadsid, et näiteks keedetud kartul sisaldab u 77kcal (100g), aga rasvas istuv ahjukartul u 130kcal (100g)? Et rasvane seapraad sisaldab umbes 180kcal (100g) aga praad sisefileest ainult 100kcal (100g)? No ja need verivorstid… klassikaline verivorst sisaldab umbes 290kcal (100g) aga broileri toorvorst ainult 130kcal (100g). Ja sa saad ikka aru, et see kaloraaž on antud ainult 100g kohta? Sa haarad kindlasti jõululaualt endale 300g käntsaka liha ja lahmad sinna juurde kõike head ja paremat umbes sama palju ja ega sa ometi ei piirdu ju ühe taldrikuga ainult? Saad mu pointist aru? Et see vahe tuleb ikka metsik. METSIK! Või kasutad sa nendel jõuludel oma salanippi? No teate küll, ei pane taldrikusse midagi, vaid nokid terve õhtu hoopis snäkivaagnat ja korrutad endale, et ainult taldrikult läbi käinud kalorid loevad? Kaval eks?

Ja siis need magustoidud. Päeva parim osa! Võtame ühe napoleoni koogi 376kcal (100g) ning üks tükk tuleb ikka oma 200g vähemalt, kui suudad ühe tükiga piirduda…Oleme ausad – tegelikult ju ei suuda. Kui sa suudaksid selle asemel süüa näiteks puuviljasalatit või mandariine või mida iganes… Nagu see vahe on ulmeline! Minu viimase aja lemmik on pomelo. No ma reaalselt võin nokkida ühe suure pomelo üksi teleka ees ära. Aga teate palju kaloreid seal on? 100g kohta tervelt 39kcal. Üks suur pomelo umbes kokku 100kcal. Söö või lolliks! Sa arvasid, et puuviljad teevad sind paksuks? Sa ei jõua ennast puuviljadest jämedaks süüa, küll aga suudad sa teha seda koogist.

Kas sa pidid nüüd millestki loobuma? Ei! Sa langetasid lihtsalt paremad valikud. Veel parem oleks, kui sa suudaksid pool enda taldrikust asendada veel värske salatiga, mis langetaks su kogu sisse söödud kaloraaži veel enam, aga kuna ma ise ei ole kapsausku, siis minu suust kõlaks see kuidagi võltsilt. Seega… tee lihtsalt targemad valikud. Aga toit toiduks ega peolaualt ei puudu ka joogid. Tahad teada, kui metsikult sa tarbid tühjasid kaloreid jõululauas?

Noniii, millega me siis jõulupraade alla loputame? Morss. Süütu morss, mis selles siis halba on? Ei olegi, kui välja arvata see, et morss annab meile keskelt läbi klaasi kohta 70kcal, kuigi näiteks kurgivesi annaks 2kcal. Kärakat paned jõuludel? No kindlasti paned! 12cl glögi sisaldab u 120kcal, samas kui valget veini juures saaksid sa hakkama ainult 80kcal ja oleme nüüd ausad eks – kes jõululauas ainult ühe klaasi võtab? Kõige parem teene iseendale oleks muidugi üldse käraka elimineerimine, aga kuna ma ise taaskord pitsi sisse ei sülita, siis ma ei hakka mingit epostlit lugema. Lihtsalt – tee targem valik!

Foto: Happy Emotions Photography

Ja niimoodi laveerides, süües ikkagi jõululauas kõht täis ja juua ja tunda ennast mõnusalt, aga LANGETADES TARGEMAID valikuid, suudad sa õhtu jooksul tarbida ropult vähem kaloreid. Sa ei pea loobuma mitte millestki! Ja sinu võit on hommikul kergem olemine, saad tunda ennast järgmisel päeval hästi ja päriselt ka, su keha tänab sind. Ja kõik trennisõltlased – peale jõule on saalid täiesti tühjad! Hõisssaaaa ja valleraaaa! Mine ja kanguta pooleks ennast! Ja mis on ikkagi jõulude point? Süüa ennast seaks või veeta lähedastega koos aega? Tõuse parem lauast püsti ja suhtle inimestega, mängi mänge, mine käi väljas jalutamas. Kuidas oleks kordki elus ärgata järgmisel hommikul ilma peavalu ja seedeprobleemideta?

Toit ei lõppe kunagi otsa, sa saad seda söömaorgiat nägema ka igal järgneval aastal. Küll aga lõppevad tihti otsa kahjuks inimesed, kellega neid ilusaid hetki tähistada…. Seega, keskendume söögi asemel inimestele me ümber! Ilusaid jõule!

 

 

11 thoughts on “Ära söö ennast jõuludel seaks!”

  1. Kaisa…..esimene igav postitus…samas vb on asi minus, sest ma ei söö hapukapsast,verivorsti, seapraadi ja ei joo glögi ? meie jõululaud pole lihtsalt minu maitsele ja siis ei suuda ükski aasta sellest ülesöömise värgist aru saada… Enda jõulud veedan pikade trennide ja perega ? häid pühi

    1. Okei, sellest verivorstist, seapraest ja glögist ma saan aru. Aga milline inimene ei söö hapukapsast? 😀 Ei ole võimalik.

  2. Lõpuks ometi üks blogi, mida on nii mõnus lugeda- kõik need julged väljaütlemised ja huvitavad teemad. Lisaks veel see, et Kaisa pole suu peale kukkunud. Mõnus naine!
    Kui sul võimalust või tahtmist, siis ehk kirjutaksid sellest halekoomilisest uue aasta esimesest kuust ka, mil kõigist saavad paremad ja tervislikumad inimesed(vähemalt esialgu). No tead ju neid ,,New year, new me” lubadusi, mil spordisaalid peaksid inimestest pungil olema.
    Jätka samas vaimus!
    Ilusaid pühi!

    1. Ooo väga hea mõte, super! Võtan selle päevakavasse. Ega mul siin endalgi nalja pole, uue aasta lubadus on 10kg maha koorida, aga see erineb teiste lubadustest nii palju, et ma tean kindlalt, et see juhtub ka 😀 Tänud sulle!

  3. No mul sealihaga täpselt sama. Juba mõnda aega hakkab maitse vastu. Vahetevahel elukaaslase juurest ikka proovin, aga no mkm – ei lähe.
    Üleüldse 80% traditsioonilistest jõululaua toitudest ei ole minu arust söömist väärt 😀 Ja sellepärast olengi avastanud nipi, et proovin laua taga istudes uued ja huvitavad asjad ära ja siis pole põhjust hiljem ägiseda 🙂 🙂

    1. No sa tead täpselt, mida ma tunnen. Samas väga hea – polegi vaja seda liha nii palju sisse vitsutada. Hahahaaa, no täpselt! Ma ei tea, miks need jõulud üldse kuidagi sellised ülesöömispühad on. Võiks ju lihtsalt perega istuda ja koos olemist nautida, aga mitte lolliks õgida ennast :/

  4. Peab ka käe tõstma sealiha kohapealt – reaalselt minutitega lööb paiste. Ja mitte leebelt, vaid “5ndat kuud rase” paiste. Seedimine blokib oma 2 päeva ja oi kui kehv on olla.
    Jõule võtan mõistusega. Natuke kõike ! Kui väga tahab teada mis maitsega see kook seal taldrikus on siis võtan ampsu elukaaslase tükist, mitte ei pista tervet kooki kinni. Minul õnneks on vedanud enesekontrolliga – üks-kaks ampsu, maitse teada ja rohkem mind asi ei huvita 🙂
    Ja pigem joon vett või kohvi kui glögi või muud magusat. Üleüldiselt veearmastaja.

    1. O wowwww. Mul on sama efekt näiteks McDonaldsi burgeritega. Korra aastas ikka luban endale, sest niii maitseb, aga tulemus on kohe olema – punnis kõht ja seedimine tuksis. Ei tea, mis mürki nad sinna sisse panevad. Seda koogi värki ma peaks hakkama samamoodi praktiseerima, aga tavaliselt kui ma ikka otsa lahti teen, siis ongi cancel. Siis läheb ikka terve tükk ilusti ära, kui mitte kaks. Enamasti üritangi siis seda otsa mitte laht teha. Joogi poolest ongi mõistlik vett juua, kui isutab millegi muu järgi, siis pole tegemist januga vaid lihtsalt emotsiooniga.

  5. Mul oli söömaorgiat sellel korral lausa 3 päeva jutti! Ning täiesti ettekavatsemata ja midagi planeerimata a’la söön vähem – mul lihtsalt polnudki isu! Ei söönud ma ühelgi päeval sealiha ega ka mitte ühtegi koogitükikest! Mitte ühtegi!!! Ja ma ei surnudki nälga ?

  6. Sattusin lugema seda postitust ja meenutan nüüd oma jõuluperioodi, siis käitusin just täpselt nii nagu Sa blogis kirjutasid, et käituma ei peaks 😀 Ühesõnaga sõin kõike, mis laual, ja lubasin endale kõike seda, mida muidu väga ei söö ja mulle küll hullult meeldis. Jah, oli raskustunne küll ja kõht isegi hakkas valutama, aga nii mõnus oli head ja paremat süüa, Kohe peale jõule tuli veel 4-päevane reis, kus igapäev sõin midagi sellist, mille poole fitness-inimesed ei taha vaadatagi 😀 Jälle oli veits raske olla, aga see hea toit oli seda väärt. 1. jaanuaril sõin terve pitsa ära ja siis 2. jaanuaril kaalusin end peale nädalast söömisorgiat ja täpselt 0 kg oli juurde tulnud viimasest kaalumisest. Nii, et vahepeal võib ennast ogaraks ka süüa ja mitte seaks muutuda 🙂 Eks see oleneb muidugi inimese ainevahetusest jne, aga ega see jõulude aegne söömine nii hull ka pole ja tore on 1 kord aastas lõdvalt võtta ja isudele järgi anda. 2. jaanuaril oli muidugi nii hea alustada puhta toitumisega ja absoluutselt mingeid isusid siiani ei ole.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga