Ilulõikused, ilusüstid, kõiksugu tuunimised – JAH? või EI?

Me elame 21. sajandil ja miks ma endiselt näen neid silmade pööritamisi ja ahhetamisi, kui asi puudutab ilulõikuseid? Mis värk sellega on? Sama värk vist nagu seksigagi – kõik me teeme seda… võinoh, kes ei tee mingil põhjusel, see unistab selle tegemisest. Okei, kuna meil jäi kokkulepe, et ma ei hakka teile mingit jama ajama, siis ma räägin puhtalt ainult enda kogemustest ja te saate rahulikult kohvi kõrvale mind hukka mõista.

Ma arvan, et me võime kõrvale jätta kõiksugu ripsmepikendused, geelküüned, juustega eksperimenteerimised… me oleme seda kõik suuremal või vähemal määral teinud. Võtame ette midagi kangemat!

TATOVEERINGUD JA NEEDID – nooo mida põnevat ma siis teinud olen? Nooo neetidest olen ma enda külge löönud keeleneedi, nabaneedi ja viimane “keskeakriis” – nibuneedid. Ja mul on mõttes veel üks, võite isegi arvata, aga kuna see kohutavalt häiriks mu treeningplaani, siis olen selle kõrvale jätnud – vähemalt praeguseks. Tattood? Noo kõhul, ülaseljal, alaseljal, ümber jala, käsi… nendega on selline keiss, et ma tatoveeriks homne päev ennast täiesti siniseks, aga kuna tattood kraabivad fitnessi kohtunike silma ja mu treener suure tõenäosusega lööks mind maha, siis ma natuke ootan nendega. Needid ja tattood on minu maailmas üle prahi asjad!

Aga tatoveerinud olen ma veel enda kulmusid ja lainerijoont. Miks? Ma olen loomulik blondiin, jep! Mitte see, kellest sa lauludes kuuled, vaid ma olengi reaalselt lumivalgete karvadega inimene, mis tähendab, et mul ei eksisteeriks kulmu üldse, kui ma seda ei oleks tatoveerinud. Samuti viskas mul üle ühel hetkel see iga hommikune lainerijoone tõmbamine. Milleks, kui ma saan selle mitmeks aastaks unustada. Selle püsimeigiga muidugi oli selline lugu, et mingi valemiga oli see protseduur minu jaoks selline piin (esimest korda elus vist nutsin võõra inimese ees – kurat kui valus oli!), et ma ei suutnud kordusprotseduuridele minna ja nüüdseks pole sellest püsimeigist enam haisugi. Kas ma teeksin veelkord? Absoluutselt… rets olen! Aga see pidev kulmude värvimine on lihtsalt nii tüütu…

ILUSÜSTID – been there, done that! Kaisa päriselt? Siinkohal ma palun mitte ajada ilusüste segamini botoxiga. Täitesüstide eluaeg on 9-12 kuud ning mitte midagi püsivat nendes ei ole. Googelda ja vii ennast kurssi enne kui silmasid pööritama hakkad. Mina lasin 2015a täita oma huuli Marju Karini juures 1ml Juvederm Ultra 3-ga. Tulemuseks olid gramm täidlasemad ja ilusti piiritletud huuled ning huulte a-sümmeetria kadumine. Jep – mul oli parem ülehuul madalamal kui vasak ja oiiiblin, kus see mind häiris. Ja eiii! Ma ei saanud endale pardihuuli, tulemus oli niivõrd tagasihoidlik, et seda panid ainult üksikud inimesed tähele ja seda ka ainult siis, kui ma neile seda mainisin. Protseduur ise oli täiesti valutu (ausõna!) ja ma võtaksin selle tee alati uuesti ette. Kes teab, äkki varsti võtangi? 220 eurot ja 15 minutit ja voilaaa.

Ja sina – võta nüüd hoogu, enne kui sa enda kuulsat silmade pööritamist teed ja moka krimpsu tõmbad. Kui sa ise iga jumala päev joonistad endale huuli suuremaks ja määrid endale peale mokamääret, et huuled natukenegi lopsakamad tunduksid, siis kas selle asendamine ühe süstiga on tõesti nii kriminaalne?

BOOOOOOBJOB! No see on kõikide teemade ema. Kui ma selle kõva häälega välja ütlesin ja raha koguma hakkasin (jah, mul on mingi kiiks, ma ei ole kunagi võtnud laenu ega järelmaksu), siis ma ei jõudnud inimeste reaktsiooni ära imestada. Kes oli sügavalt veendunud, et ma lasen endale mingisuguse XXXXL korvi panna ja kes laitis selle idee sügavale mutta ja kes oli täiesti veendunud, et mul on suured kompleksid, et ma seda teen. HALLLOOO?

Üks “sõbranna” ütles mulle konkreetselt, et need on punnis suured pallid ja muudavad keha inetuks ja loomulik rind on alati ilusam. Selle peale ma lubasin talle, et kui järgmine kord Pärnu rannas kokku saame ja me kõrvuti bikiinides seisame, siis ma tahaks näha, kes tema loomulikkust ilusamaks hindab. Seda sõbrannat ma pole enam näinud. Tegelikult mul oli tolleks hetkeks lihtsalt nii kuradima siiber sellest õigustamisest. Miks ma pean enda otsuseid kellegile üldse õigustama ja kes oli tema, et minu otsust maha teeb.

Kes oled üleüldse sina, et sa kellegi valikuid maha teed? Ma jään alati altkulmu vaatama sellistele inimestele. Ma sündisin siia maailmasse üksi, suren üksi ja sa päriselt ka arvad, et mind kuidagi kotib see, kuidas sina tahad, et ma enda elu elan? No arva ise…

Aga miks ma selle tee ette võtsin? Aastaid tagasi (enne trennipisikut) oli mul selline korralik suurem C rinnakorv ja puudu polnud nagu millestki. Aga juba tegelikult too aeg ma teadsin, et ükspäev ma teen endale need nibuneedid ja panen silikoonid… minu maailmas ei ole mitte ühtegi seksikamat asja, kui naine, kes ei kanna rinnahoidjaid, kelle rinnad on ideaalselt ümmargused ja need needid… no need peavad olema! Ja ma saan absoluutselt aru, kui sa praegu mõtled, et “Kaisa, mida kuradit?”, aga see on minu maailm. Ja mina tahan olla see ideaalne naine enda maailmas. Aga see selleks… ma avastasin enda jaoks trenni ja kui see rasvaprotsent aina langes ja langes, siis ühel hetkel ma olin täiesti rahul enda kehaga, aga kuskile olid kadunud rinnad. Ja minu ideaalmaailmas ei ole naisel B korv rind – nii lihtsalt on!

Ja mõeldud tehtud… võinoh, tegelikult ma kaalusin seda otsust ligi aasta. Lõin kokku plussid ja miinused, kogusin raha ja nii ta läks. Käisin läbi The Health Clinicu kirurg Jaan Troosti käe all ja paigaldasin lihase peale 400cc Motiva kiibiga ümmargused implantaadid. Ja tead mida? Kindlustasin need ära ka veel! Jaaavot! Tänapäeval on kõik võimalik.

Miks Motiva? Sest need olid 2016a kõige kaasaegsemad ja rinda imiteerivad implantaadid. Miks ümmargused ja mitte ergonoomilised? Sest ma tahtsin saada seda ilusat ümmargust rinda, millest ma rääkisin. Miks Jaan Troost? Sest ma käisin läbi enne mitmeid kliinikuid ja ta tundus mees, kelle kätte ma võiksin enda elu usaldada. Miks 400cc? Sest see oli kõige suurem ilmplantaat, mida mulle panna sai. Kusjuures tund aega enne operatsiooni ma otsustasin selle kasuks, varasemalt oli kokku lepitud 350cc, aga ma olen Kaisa… kõik või mitte midagi! Ja lihase peale sai paigutatud need seetõttu, et mu rinnalihas oli tolleks ajaks niivõrd tugevaks treenitud, et lihase alla pannes ei oleks tulemus nii ilus jäänud. 3800 eurot ja poolteist tundi ja olemas!

Operatsioon läks ülilihtsalt, taastumine oli imelikult kiire ja kõik läks kordades paremini kui arvasin. Ma teeksin seda veel ja veel ja veel kui vaja. Soovitaks naabrinaisele ja sõbrannale ka. Kõik loomulike rindadega naised, kes nüüd susisema hakkasid ja kellelt tossu ninast tuleb, siis eiii – ära saa minust valesti aru, ma arvan, et ka loomulike rindadega naised on ilusad ja sul on päriselt vedanud, kui sa endaga rahul oled, aga minu maitse on minu maitse ja ma elan selle järgi.

Ma tean, et paljud said nüüd kindlasti šoki – jah! Ma olen vist rohkem avatud, kui tavaline eestlane ja minu iluideaalid on täiesti metsas omadega. Aga no päriselt! Kas see teeb sind kuidagi moodi naturaalseks, kui sa kannad push-up rinnahoidjaid, joonistad endale igal hommikul kulmusid ja silmasid pähe, topid kõikvõimalikke pikendusi külge ja kontuurid enda nägu ühte ja teistpidi? Kui sa promod seda naturaalsust, siis palun ole naturaalne ja siis tao rusikaid vastu rinda!

Mulle endale tundub ka päris julm, kui ma näen naist, kes on selle tuunimisega liiga kaugele läinud (no kõik me näeme linnapildis), aga ma olen enda eluga piisavalt hõivatud selle jaoks, et sinu elu ja sinu valikud peaksid mulle karvavõrdki korda minema. Mis iganes sind õnnelikuks teeb – go for it!

Minu iluideaalid? Noo ütleme nii, et see pole asjata olnud aastaid mu lemmik muusikavideo – tšeki SIIT!