Tähelepanekud – kuidas ja millal treenida?

Treenimine suutlikkuseni

Tegelikult see, mis me arvame, et on meie suutlikkus on u 80% meie tegelikust suutlikkusest. Õpi pingutama! Sa tegelikult alati jaksad rohkem. Õpi nautima ebamugavust, sest ainult ennast ületades me progresseerume. Proovi alati teha rohkem, teha korrektsemalt, teha paremini. Su lihas kasvab ja areneb ainult siis, kui sa suudad panna seda ebamugavusse, anda stimulatsiooni.

Lihasvalu

Algajal treenijal on lihasvalu normaalne. Küll aga ei näita lihasvalu alati seda, et treening oleks olnud hea. Lihas kasvab, kui me treenime seda (lõhume) ja ka taastume trennist. Kui sa jääd pikemat aega juba igast trennist valusaks, siis see tähendab, et see treeningkoormus on sinu jaoks liiga suur või on sul probleeme taastumisega (une, stressi, toiduga).

Liigesvalu

Mitte ükski harjutus ei tohi sulle tekitada valu. Kui see nii on, siis tuleb otsida probleemi halvast tehnikast või füsioteraapiast. 99% on ikkagi probleem kehvas tehnikas, kus keha pannakse ebanormaalsesse asendisse ja liigesed annavad sellest ka tunda.

Haigus

Haigena me ei treeni! Lihastreening on kehale stress ja kui keha on haiguse ajal nagunii stressis, siis kasu sellest midagi pole. Parem ravi ennast terveks ja puhka maksimaalselt – niiviisi saad kiiremini terveks ja alustada tugevate treeningutega. Palaviku ajal on KEELATUD rangelt treenimine. Palavik näitab, et kehas on põletik ja on lollus tekitada põletikku lihase lõhkumisega juurde.

Vee joomine

Trennis me joome ainult vett! Kui soovid, võid vette lisada soola/maitseks kurgiviilu vms, aga mitte mingeid lisaasju pole vaja kasutada. Mitte mingeid pre-workoute, energiajooke, BCAAsid. Omal vastutusel – anna minna. Mina jällegi sind enda trenni nendega ei laseks.

Toidulisandid

Toidulisandid on TOIDU lisandid, mitte need ei kompenseeri kehvasid toiduvalikuid. Enne ühegi toiduLISANDI kasutamist oleks vaja selgeks teha, miks sellest on üldse tekkinud puudujääk ja seda eelkõige toidulaual kompenseerida. Kui sa ei saa enda vajalikku valgukogust kätte, siis mul tekib küsimus, et mida sa sööd (või pigem, mida sa ei söö), et seda niisama täis ei saa? Ja iseeendal diagnoosida mingeid puudujääke ilma veretestita on jällegi lollus. Kui vereproov kinnitab defitsiiti, siis loomulikult, aga enne seda – ei puutu!

Lisandid, mida ma luban ka niisama tarbida on kreatiin, Omega3, D vitamiin. Kõikide lisandite ületarbimine rumalusest on samamoodi ohtlik.

Neutraalne kehaasend

Jälgi alati harjutusi tehes, et su kehaasend oleks neutraalne. Enamasti kõik harjutused eeldavad seda, et su pea ei oleks kuklast kange (ei vahiks lage). Samamoodi, et selg oleks sirge, mitte ei meenutaks banaani. Samamoodi põlvede liikumine toimub alati varvastega samasse suunda (ei vajuks sisse). Et su põlved oleksid alati kandade kohal täisnurgas jne. Kõiksugu õlale lendamised näiteks, et su õlad oleksid all ja sa ei sikutaks raskust tõstetud õlgadega.

Liigeste lukustamine/ ülepaine

Harjutus lõppeb küll sirge asendiga (näiteks jalapress), aga põlvedest me lukustust ei tee. Kõiksugu lukustused panevad meie liigestele nii suure koormuse ja suurendavad vigastuste ohtu. Samamoodi näiteks puusatõsteid tehes me saavutame üleval sirge (neutraalse) kehaasendi, aga me ei suru puusasid ülepaindesse. Jõutõmbeid/kükke tehes samamoodi – kordus on tehtud, kui me oleme sirged, aga mitte ei suru puusasid kuidagi ekstra ette. Jõusaal on kõige ohutum koht üldse, kui sa jälgid enda neutraalset kehaasendit ja ei vääna seda üle.

Enda keha tunnetamine

Kui sa kuulad enda keha, siis tegelikult see annab sulle kogu aeg signaale. Kui mingi harjutus tundub sulle liiga ebamugav, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega on midagi valesti. Me imiteerime jõusaalis loomulikku keha liikumist ja loomulik keha liikumine ei peaks valmistama sulle kuidagi ebamugavust, mingeid pingeid, valu. Julge kuulata enda keha ja usalda seda, mis tagasisidet see sulle annab.

Raskuste tõstmine

Ma soovitan kasutada treeningpäevikut. Niimoodi sa tead, mida sa varem oled teinud ja üritad iga trenn teha kas sama või natukene progresseeruda. Kui sa tunned näiteks, et oleksid jõudnud 10 korduse asemel teha ära 12, siis on aeg raskust tõsta. Küll aga sa pead olema veendunud, et sinu tehnika seda tehes ei kannata. Raskuste lisamine ei anna mitte midagi juurde, kui sa hakkad selle arvelt harjutust kehvemini sooritama ja kaotad ära näiteks lihase tunnetamise. Proovi ennast panna alati proovile, aga ära tee tehnikas järeleandmisi.

Rohkem ei ole parem!

Jälgi ja usalda plaani. See moment, kui sa hakkad mingit omaloomingut tegema, siis sa saavutad alati mingi muu tulemuse. Kas sa soovid minu tarkuseid või soovid enda joru ajada? Ise otsustad.