Käisin just küüntes, siis lähen teen abordi ja pärast teen sõbrannadega linnapeal kokteilid. Kas ma toetan või olen vastu abortidele?

Viimastel päevadel on aborditeema tuliseid kirgi kütnud ja minu käest on paljud jälgijad/lugejad tahtnud teada, mida mina asjast arvan. Huvitav, miks minult? Noh, eks ma siin ju olen… ise juba peaaegu 30 ja lapsi pole – pole isegi sellist nägu, et võiks lapsi saada. Mis mul siis viga on ja kas ma olen äkki ise tuline abortide pooldaja ja neid isegi teinud?


Aus vastus on, et nõup, ma pole mitte kunagi oma elus aborti teinud ja tahaksin loota, et ma ei pea seda ka kunagi tegema. Miks tahaksin loota? Sest ega aborte ei tehta ainult seetõttu, et „ups, unustasin kummi peale panna“ ja no tegelt on peika veits vale. Ei tasu kõiki aborditajaid kohe ühte patta panna.

Riided: Luminescencecollection

Minule lõi kunagi esimese asjana abordist rääkides silmade ette selline puberteedieas lillelise kleidiga rumal blond tüdruk, kellel lihtsalt läks peol lappama ja kuna ei taheta enda peotšiki elu lapsega ära rikkuda, et siis minnakse trillalaa-trullalaa arstikabinetti järjekorda. Kurb tõsiasi on see, et paljud naised leiavad ennast sealt järjekorrast, kuna neid on seksuaalselt väärkoheldud, kuna nende tervisele on ohtlik rasedust kanda, kuna neil on reaalselt tõsine põhjus sinna minna ja see otsus on tulnud väga raske südamega. Et tegemist ei ole niisama kohvi ja küpsiste kõrvale mõttega, et „oppaaaa, näe, jäin rasedaks, tavai, lähen hüppan läbi ja pärast lähen käin veel küüntes ka ära“.

Kas oleks õige ära keelata siis abort naisele, keda on vägistatud? Nagu päriselt? Mingid keskealised onud seisavad plakatitega tänaval ja nõuavad, et abordid oleks keelatud ja, et iga loode loeb? Aga kas selle naise elu ei loe midagi? Mille kuradi pärast peaks tema kannatama, sest mingi väärakas on teda väärkohelnud? Tundsite, kuidas mu vererõhk tõusis ja mu käed värisema hakkasid? Ja siis need keskealised, elus kibestunud kaabumehed käivad ja sõdivad, kuidas maa tuleks täita lastega ja üritavad naistelt võtta ära õiguseid enda kehale. Sorry selle keskealiste meeste teemasse toomise pärast, aga te ikka teate, et enamus neid aktiviste on mehed eks?

Riided: Luminescencecollection

Et noh, kui ma siin nüüd niimoodi mõtlen siis… Siis äkki peaksin isegi homme tänavatele minema ja üleüldse keelama meestel pihku tulla? Sest päriselt! Kui nüüd mõtlema hakata, siis mehed on ikka retsid massimõrvarid. Kui palju välja arenemata elusid läheb ta hiljem peseb kraanikausist alla. Huhh. Äkki peaks Eestis eneserahuldamise keelama? Kinni ära! Iga viimane kui onaneerimine keelustada! Aamen! Näe, ma ei saanud – kui ma põlema lähen, siis hakkan lahmima. Vabandust, aga ma ei tunne ennast süüdi.


Okei, kui siia on mõni aktivist sattunud, siis ta kindlasti ütleks mulle, et spermat ei saa võrrelda lootega, kuna viimasel on ikkagi elu alged olemas. Okei. Nõus. Aga mitte keegi ei garanteeri, et see loode üldse oleks sündinud, kas ta oleks tervena sündinud, või mis temast üleüldse saanud oleks. Eestis loetakse loode inimeseks alates 22. rasedusnädalast, kus lootel on kõik organid välja arenenud, kuni 12. nädalani on lubatud vabatahtlik abort, kus välja on arenenud organite alged. See on niimoodi ühiskondlikult kokku lepitud ja loomulikult on igal inimesel siin enda tõekspidamised, aga vot täpselt – igal inimesel ongi enda tõekspidamised ja see, kui sina kedagi tema valikute pärast ei mõista, ei tähenda, et ta veel eksib.

Riided: Luminescencecollection

Ma olen täiesti kahe käega poolt, et abort ei tohiks olla pereplaneerimise viis ja riik ning ühiskond peaks tegema kõik endast oleneva, et keskenduda soovimatute raseduste ennetamisele (alustama seksuaalharidusega võimalikult vara, tagama piisav nõustamine, tagama rasestumisvastaste meetmete kättesaadavus kõigile, tõstma inimeste teadlikkust teemast jne). Kuulge halloo – mul tuleb kohe meelde enda põhikooli lõpp, kus meile siis targa näoga üks tädi hakkas rääkima seksist… Tore on, aga meie klassi oli jäänud vist veel üks tüdruk, kellel polnud õnnestunud veel seksuaalset kogemust mõne poisiga saada. Tore info, ainult kergelt mitu aastat hiljaks jäänud. Selleks ajaks olime me kõik juba enda kogemused kätte saanud – kellel läks hästi, kellel mitte niiväga. Seks peaks olema ühiskonnas sama aktsepteeritud teema, nagu on seda söömine või seedimine. Me kõik teeme seda – mida me siis punastame siin.


Lisaks ma leian, et abortide keelustamine ei ei too alati kaasa abortide vähenemist – neid hakatakse lihtsalt tegema illegaalsetes sukavarda-kliinikutes või tekitatakse aborditurism. See omakorda võib ohtu panna ema tervise ning pikemas perspektiivis viia üldse sündimust alla (viljatus, erinevad traumad jne). Ja kas mitte just sündimuste suurenemine oli see, mida aktivistid taotlevad? Ma muidugi ei mõista naisi, kes teevad aborte sama tihti ja sama tuima emotsiooniga, nagu hambapesu, aga ma ei mõista ka seda, kui naiselt võtta õigus enda keha üle otsustada. Ja no kurat, ma juba ütlesin, et mind ajavad need kaabudega vennad tigedaks eks? Vist ütlesin – ütlen veel! Fakjuuu! Käed teki peale, sa kuradima massimõrvar!


Siinkohal, ma tahaksin tänada enda ema, kes on mulle alates teismeeast korduvalt toonitanud raseduse vältimise vajalikkust, aga on ka mitu korda pidanud kõnelust „kui juhtub, siis jätad lapse alles ja me saame hakkama“.

Riided: Luminescencecollection

Aga kui 15 aastane tütarlaps tõesti rasestub ja ta vanemad ei taha üldse asjast kuulda või äkki tal polegi neid? Ja kui tal ei olegi võimalusi, et seda last kasvatada, siis kas see pole vastuolus lapse õigustega? Kui ta peab sündima keskkonda, kus teda mitte keegi ei taha. Kui see laps ongi siin maailmas täiesti üksi, tema pereks on teised lastekodulapsed, ja ta peab juba sündides asuma olelusvõitlusesse… Kuidas kurat see on kuidagi tema huvides? Võib-olla ta ei jõua lastekodusse, aga jääb kasvatada siis selle 15aastase näitsiku kätte, kes ei oska endagi elu õieti elada. Veel üks liige ühiskonnas juures, kes on katki – kes on juba sündides katki. On see ühiskonna jaoks võit?


Kas Eesti tuleks täita üksikemadega? Kui need kaabud oleksid ise üksikisad, siis nad suure tõenäosusega tuleks tänavatelt ära. Meestel on justkui õigus jätta laps maha, jalutada minema enda lapse ema juurest, ainus kohtustus maksta alimente (mida ka suurem enamus ei tee), aga vaata naisel ei ole õigus otsustada. Naine las vastutab elu eest, aga meestele see justkui ei kehtiks. Nope – ma ei ole mingi feminist, aga no selles teemas tuleb välja justkui nagu meestel oleks ühed õigused ja naistel teised.

Riided: Luminescencecollection

Siia lõppu väike mõte… Et noh, eks me kõik oleme enda arust ju maailmameistrid ja suured kingitused ühiskonnale. Aga kas sa päriselt ka arvad, et kui su geenid on nii võimsad ja oleks täiesti fenomenaalne kaotus ühiskonnale, kui sa neid edasi ei kanna? Mu mõte jäi lihtsalt siia pidama, et maailm on ülerahvastatud, aga aktivistid ikka taovad rusikaid rinnale, kuidas juurde on vaja toota ja issand me sureme muidu välja. Aga kas tegelt oleks nagu suur kaotus, kui sinu või minu järglased jääks sündimata?


Ei päriselt! Ma olen enda arust vapsee ilus-tark-osav, aga kui ma võib-olla ei saagi kunagi lapsi? Aga mis siis saab, kui ma ei saagi? Suures plaanis oled sina ja mina väike sipelgas, kes enda eluajal ei tee mitte midagi muud, kui toodame ainult terve hunniku jäätmeid. Jah, ausalt, kedagi ei koti, et sa oled mingisugune tippjuht või doktor kuskil – sa oled sipelgas. Sa töötad, sööd ja väljutad. Ja midagi fenomenaalset sinus ei ole. Ei, minus samuti mitte. Ja mu geneetiline kood ei ole mitte midagi enneolematut, mida on vaja raudselt edasi kanda. Kaks silma, kaks kõrva – tore. Aga edasi?

Riided: Luminescencecollection

8 thoughts on “Käisin just küüntes, siis lähen teen abordi ja pärast teen sõbrannadega linnapeal kokteilid. Kas ma toetan või olen vastu abortidele?”

  1. Väga paljude sinu poolt välja toodud seisukohtadega olen nõus. Minu meelest võiks seksuaalõpetus olla olemas vahet ei ole mis klassis, kas on kogemused või mitte, kuid lihtsalt selleks, et mõned noored saaksid ka aru mis on aksepteeritav ja mis mitte. Kui noor neiu on suguelu elanud juba mitu aastat ja talle 11. klassis selgitatakse tunnis, et ei ole okei kui kutt teda survestab ja vägisi võtab, siis on ikka parem kui see, et neist asjadest üldse ei räägita ja inimene kuskile pöörduda ei oska. Mis minu jaoks oli naeruväärne, oli 9. klassis peetav loeng neiudele päevade osas. Üks klassikaaslane oli just sünnitanud, teine poole peal rasedusega. Nii me siis kuulasime seal kuidas puberteeti jõudes hakkavad kasvama rinnad ja võivad hakata päevad…. 😀 Tegemine tegemise pärast on mõttetu – kui midagi korraldada, rääkida, selgitada, siis olgu korralikult ja õigeaegselt tehtud.

  2. Mina toetan seda, et abordiõigus jääks kõigile! Endal samuti õnneks ei ole selle teemaga mingeid kokkupuuteid. Minuarust on suurem probleem nö sarisigijad. Vasektoomia ja steriliseerimine peaks olema teemas. Muidugi mitte nendel kes suudavad lapsed üles kasvatada, vaid nendepuhul kes teevad neid siia ilma virelema. Okei, rohkem seda teemat lahkama ei hakka 😀

  3. Olen kahe käega nõus, sinu arvamusega.
    Abordiga olen ühel korral kokku puutunud isiklikult.
    Kui ka mitmeid kordi toetanud ja aidanud välja selgitada selle vajalikkus sõbrannadel.
    Jah. Ma kasutasin kaitsevahendeid(hormoonaalseid siis) ning juhus vöi mitte aga järsku jàid àra nii pàevad ( arvasin algul , et stressist, kuna test ei naidanud pea 2 kuud midagi) kuni ükshetk keset pàeva suvalisel ajal tehtud test oli positiivne.
    Olin shokis ja paanikas. Ma ei soovinud seda. Nutsin pigem sellepàrast, et see mul on mitte, et ma pean aborti tegema.
    Emotsionaalselt muutusin stabiilseks alles siis kui oli tehtud abort kui ka operatsioon (jah pidin ka seal kaima).
    Ma ei olnud valmis.
    Ma ei ole ka nii noor aga valmis ka veel pole.

    See ei ole üksikjuhtum. See on igapaeva elu. Iga pàev keegi làheb ja teeb . Ja kui see on vajalik ja tôesti ei pea kasvama meil siin vàike katkine hing, kes polnud tahetud, siis ma olen tàielikult abordi poolt.
    Küll aga mitte lôpmatuseni, kui juba sariaborditsmiseks làheb ühe inimese poolt.

  4. Olen ka selle poolt, et otsustusõigus jääks. Olles ise ka lapse üksikema kogen igapäevaselt, kui kuradi raske on üksi kolme eest mõelda, otsustada ja ühe palga eest kolme inimest üleval pidada. Jah laste isa alimente maksab, aga miinimumi, mis on ette nähtud, hea seegi, leian tegelt. Ise olen end tabanud mõttelt, et isegi kui sul on kindel partner olemas ja saad teada, et oled rase, siis sel hetkel on naine see, kes peab mõtlema sellele, et aga mis siis kui…….kas ta saab siis selle lapsega üksi hakkama, nii majanduslikult, kui ka muidu. Kunagi ei saa milleski kindel olla ju. Mina sellele omal ajal ei mõelnud, aga ei mõelnud ka abordile. Olen üliõnnelik, et nad mul olemas on, aga 2 ongi minu piir.
    Nii et siinkohal tõesti, kaabumehed võiks hoopis mõelda sellele, kuidas üksikemad oma lastega toime tulevad, mitte et laseme aga abordi keelustada ja siis võib juhtuda, et neid mentaalselt ja ka majanduslikult raskes olukorras inimesi järjest juurde tekib. Raadios ikka aeg ajalt kõlab reklaam, kui mitu % eesti inimestest elab vaesuse piiril, kas me tõesti tahame seda % suurendada. Ei väida, et lapsed meid vaesemaks muudavad, aga igakuisd kulud, mis lastega seotud on, on ikka päris krõbedad.

  5. Olen sinuga 100% nõus! Olen ise kolme lapse ema, aga igal naisel peab olema võimalus ise otsustada.
    Minu jaoks on ka näiteks ulme see, et kui naine tahab ennast steriliseerida, siis peab selle jaoks pea peal käima, isegi kui oled 35 ja sul on juba 3 last. Meie kehad on ikka meie enda omad ja omad kehade üle peaks me ise 100% otsustama!!!!!

  6. Jehh, ei usu mina, et see keelustatakse, seda kindlasti mitte.
    Aga see jauramine küll ära väsitanud juba. See on nii mõtetu teema mille üle proteste ja marsse ning suuri kõnesi pidada.
    No jah mõne jaoks tõesti väga hingelähedane teema, aga c’mon sa ei saa loote arengu peatamist (enamasti alles esimestel nädalatel kui see annab vaevu mingigi rakukogumi kokku) konkreetselt mõrva või lapse tapmisena võtta.
    Ja üldjuhul enamus inimesi ei lähe seda kergekäeliselt tegema, eks erinevaid põhjuseid ole.
    Ma just pooldan, et kui inimene pole valmis lapsi veel saama, siis võtabki selle tableti sisse (omal soovil ofc) ja asi ants, mitte ei pea niigi peale oma hingevalu veel kõrvalt kuulma ISSAND KUIDAS SA VÕISID!! Mõrvar!!! Nagu paljud langevad niigi depressiooni ja kassivad kuid, aastaid veel..
    Ise ka lolli peaga noorena juhtus (vahetasin hormonaalset vahendit aga ei olnud mõjuma hakanud või mingi jama oli) ja jumal tänatud et mul praeguseks mingit 5 aastast last pole. Endal haridust poleks, raha poleks, korralikku tööd ka mitte (elasin pigem maakohas) ei tahaks oma lapsele sellist “aga laps pole milleski süüdi” tulevikku. Vaesus oleks ainult vaesust sünnitanud…oleks rikutud minu elu ja veel kellegi teise oma ka. Kui nüüd ükskord valmis olen lapse saama siis ta saab supper heasse keskkonda ja on tõesti väga oodatud, planeeritud 🙂 Mõned valikud elus on ühiskonna mõistes “kuidas sa küll võisid!!” aga nüüd tänu oma valikutele saan tulevikus hoopis korralikuma, rõõmsama, vaimselt tervuslikuma, pere luua ning pole jälle üks vaene noor pere sotsiaaltoetuste toel 🙂

  7. Mul on nii hea meel, et sa võtsid vaevaks see teema tõstatada. Olen iga väljatoodud punktiga nõus ja loodetavasti jõuab see postitus suurema kella külge ja harib nii mõndagi.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga